Kolmapäeval Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus ütles kultuuriminister Heidy Purga kultuurkapitali rahastavatest olulise tähtsusega kultuuriobjektidest rääkides, et "me peame tõesti vaatama, millised need ressursid on või kus need ressursid on, mida meil oleks võimalik kasutada, ja seda raha ka heaperemehelikult kasutada, et ta lihtsalt ei seisaks ja ei ootaks mõne objekti ehitamise algust, vaid et kõik saaksid ehitatud, mis on lubatud."

Toppava projekti all mõtles Purga Narva Kreenholmi kultuurikeskust.

"Eks seal ole tegelikult ka küsimärgiga projekte. Ma pean praegu silmas Narva Kreenholmi kultuurikvartalit, mille ärilised eesmärgid või sisu või programm, on võibolla tänasel päeval keerulised, sest meil on kultuurisuhted Venemaaga lõppenud ja piirid on kinni," jätkas Purga.

Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa nentis, et tõesti on ta riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kaardistamise raames kultuuriministriga Narva projekti arutanud.

"Narva projekti üheks nurgakiviks oli see, et piirkonnas on tõepoolest 14 miljonit elanikku ja sealt tekib külastatavus, mis aitab tulevikus kindlasti kulusid
katta ja see oli see ka põhjendus, miks sinna kultuuri osa luua. Tänaseks on külastatavuse äratasumine ära langenud ja tõenäoliselt keegi ei oska öelda, millal see taastub," rääkis Allikmaa.

Allikmaa selgitas, et üheks oluliseks tingimuseks või teadmiseks Kreenholmi kultuurikvartalit riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja lisamisel oli ka see,
et rajataks kolmepoolne sihtasutus, mille asutajateks on kultuuriministeerium,
Narva linnavalitsus ja eraomanik, Rootsi investorite firma Golden Gate, kellele kõnealune Kreenholmi ala kuulub.

"Sellega oleks tagatud siis riigipoolse investeeringu kaitstus, mis õigustaks kultuurikvartali riiklikult tähtsate kultuuriehitise imekirja lülitamise, aga minule teadaolevalt ei ole Narva olnud siiani valmis seda sihtasutust asutama.
Ja selle tõttu ei ole saanud ka nagu asjaga edasi liikuda, nii et see kõik seisab," sõnas Allikmaa.

Ta lisas ka, et kriitikast ei tasu teha ennatlikke järeldusi, sest ei kultuuriminister ega kultuurkapital ei saa ühtegi objekti nimekirjast välja võtta, et raha mujale anda. "Eks olud muutuvad, ajad muutuvad ja võimalik on ka ju lõpuks üles ehitada teine äriplaan, mis siis põhjendaks kultuurikvartali kui riiklikult olulise kultuuriobjekti staatust," märkis Allikmaa.

Uue äriplaaniga Kreenholmi kultuurikvartali arendajad enda sõnul tegelevadki, ja asjade kiire käik seisab vaid linnavolikogu otsuste taga.

"Olla sillaks kultuurivahetuses Venemaa ja Euroopa vahel, oli üks meie eesmärke, aga see ei ole olnud kunagi kõige suurem eesmärk," ütles Jaanus Mikk, kes juhib Kreenholmi kinnisvara haldavat osaühingut Narva Gate.

Praegu on Narva Gate läbirääkimistes linnaga, et saada kompleksi ka kaks Narva kultuuriasutust - kunstikooli ja muusikakooli. "Need sobiks sinna hästi, viime praegu tasuvusuuringut läbi. Seda on ka linnale vaja. Kui linnavolikogu selle kinnitab, siis need koolid sinna tulevad. Meil on riigi ja linna ja Narva Gate'i vahel sõlmitud hea tahte leping ja praegu pole mulle kultuuriminister ütelnud, et oleks midagi teistmoodi," sõnas Mikk.

Hea tahte lepingus on Miku sõnul kirjas see, et 50 protsenti Kreenholmi ala arendamisest maksavad kinnistu omanikud, aga kultuuri poolt arendab riik
või siis loodav sihtasutus.

Miku sõnul pole Venemaa lähedus ega kasvavad ehitushinnad Rootsi omanikke arenduse ideest taganema pannud. "Nad isegi omal ajal kirjutasid garantiikirja,
et nad on nõus raha panustama ja nad ei ole taganenud oma otsusest," ütles Mikk.

Ka Narva linnapea on seisukohal, et kultuurikvartalit on vaja - nii Narvale kui ka Eestile, ja arendamise ideest linn taganeda ei kavatse. Kreenholmi kultuurikvartali rajamine oli ühe olulise punktina sees ka eelmisel reedel sõlmitud Narva koalitsioonileppes.

"Toetada kultuurikvartali rajamist Narvas on riigikogu otsus. Ministril ei ole voli vastavat nimekirja muuta. Narval on ambitsioon olla Euroopa kultuuripealinna tiitli kandidaat aastal 2037.  Kreenholm ja kultuurikvartal saavad olema selle projekti füüsiline süda," sõnas Raik.

Ta lisas, et Narval on kindlasti tänaseks lisaks soovile ka võimekus olla kultuuripealinn, ja seda tänu headele partneritele, nagu riik. "Narva kultuurielu on viimastel aastatel tundmatuseni muutunud. See aeg jääb ajalukku, kus nädalas oli heal juhul üks kontsert, see oli neljapäeval. Nüüd tuleb valida ja see on väga hea. Selline suur hüpe on olnud võimalik riigi toel, oleme selle eest tänulikud," lausus Raik.

Ta märkis, et tegelikkuses on Kreenholmis praegugi juba kultuuritegevus: just lõppesid ooperipäevad, Joala vabrikus on avatud kanganäitus ja igapäevaselt tegutseb Narva kunstiresidentuur. "Kvartal ei teki tühjale kohale," sõnas linnapea.

Raigi sõnul on aga veel täpsustamisel, milline saab olema riigi, linna ja Narva Gate'i ehk eraettevõtja täpne koostöövorm. "Lähinädalatel saab valmis visualiseeritud ruumiprogramm, mis tõepoolest sisaldab linna muusikakooli ja kunstikooli. Sellele lähenemisele on vaja ka volikogu heakskiitu. Usun, et visualiseeritud projekt loob taas uut osapoolte omavahelist usaldust ja tõstab koostöövaimu," lausus linnapea. "Narva linn projektist ei loobu," rõhutas Raik.

Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja lülitamine oleks esialgu toonud kaasa kultuurikvartalile 15 miljonilise rahasüsti kultuurkapitalilt. Kuna nüüd on ehitushinnad kasvanud, oleks riigipoolne investeering indekseerimise tulemusena 20 miljoni euro raames.

13. septembril 2021 võttis riigikogu vastu otsuse, millega kinnitati uus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise nimekiri. Sinna kuuluvad: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.