Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar ütles, et rahvusraamatukogu ehituseelarvest on puudu kõigest 1,2 miljonit eurot.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) omakorda kinnitas, et 2025. aasta keskpaigas teevad ehitajad viimase pintslitõmbe. Rahvusraamatukogu avamispidu on plaanitud 2026. aastasse.

Samas pole veel sentigi leitud selleks, et katta 16,2 miljoni eurost sisustuse eelarvet, sõnas Alliksaar. Suuremat abi pole ka rahandusminister Mart Võrklaeva eelarvekõneluste ajal antud sõnumist, et raha peab tulema ministeeriumi enda vahenditest.

"Täiesti selge on, et kultuuriministeeriumi väikesest eelarvest neid vahendeid ei tule," tõdes Alliksaar.

Sisustuseelarve kõige suuremad tükid lähevad hoidlatele. Rahvusraamatukogu juhi Martin Ööveli sõnul maksab raamatukogu enda hoidla – 58 kilomeetrit riiulipinda 7400 ruutmeetril – umbes kolm miljonit eurot. Rahvusarhiivi 4300 ruutmeetrise hoidla sisustamine maksab pisut üle kahe miljoni euro.

"Need riiulid sõidavad siinide peal, nad on omavahel tihedalt kokku lükatud ja mehhanismide abil on võimalik õigesse kohta vahele minna. Et kõik teavikud oleks ilusti kättesaadavad," kirjeldas Öövel uut hoidlat ning märkis, et praegustes asendusruumides on rahvusraamatukogu teavikutele umbes paar tuhat meetrit riiulipinda.

Ülejäänud 11 miljonit eurot jaotub 24 tuhande ruutmeetri avaliku ruumi sisustamise ja IT-süsteemide vahel. Aga praegu on miljonid kirjas ainult eelarve kulupoolel

Ööveli avaks uksed pigem järk järgult kui pooltühjadesse ruumidesse

"Meil oli rahvusraamatukogu uue juhiga kohtumine sellel teemal eelmisel nädalal, kus sai väga täpselt pandud ülesandeks üle vaadata, kas kõik asjad peavad korraga majja jõudma või on rahvusraamatukogu võimalik avada osade kaupa," rääkis Kristiina Alliksaar. "Ja oli ka palve üle vaadata detailselt vajadus, kui mitut mõnda sisustuselementi näiteks diivanit või valgustit vaja on."

Lisaks palus ministeerium Öövelil üle vaadata, kas hinnaprognoosis toodud summad vastavad tänasele päevale. "Ja kas seal on võimalik mõnda toodet soodsamaga asendada," lisas Alliksaar.

Kõige vanemad hinnapakkumised pärinevad Ööveli sõnul 2021. aastast ja on üsna täpsed.

Öövel lisas, et riigihangete käigus on kindlasti võimalik ka üht-teist plaanitust soodsamalt saada. Kuid samas ei kipu ta vajaliku sisustuse nimekirja oluliselt lühendama.

"Sinna ei ole kirjutatud selles mõttes õhku või vahtu sisse. Need on kõik tervikkontseptsiooni osad," selgitas Öövel.

Teadmata, millal ja kui palju raha õnnestub rahvusraamatukogu sisustuseks saada, panustab Öövel pigem esimesele Alliksaare nimetatud ülesandele ja paneb paika, mis järjekorras rahvusraamatukogu ennast vajadusel avab.

"Kärbet saad sa teha mitut viisi. Kas sa iga ruumi teed sisuliselt poole tühjema kui sa algselt plaanisid või need ruumid, mis sa teed, teed selliselt, et tervikkontseptsioon selle ruumi kontekstis hakkab inimese jaoks tööle," rääkis Öövel. "Meie esmaeelistus on pigem see teine variant, kus osa, mis me saame tehtud, oleks korralikult ja hästi tehtud. Nii, nagu eksperdid ja huvigrupid, kes kõik selles protsessis on kaasa rääkinud, on seda soovinud."

Hoidlad on prioriteet

Ööveli sõnul on tal üsna selge ettekujutus sellest, mis seada nimekirja etteotsa ja millega kannatab oodata. Kuid täpne järjestus pannakse tema kinnitusel kokku koos nendega, kes maja kasutama hakkavad.

Peamised prioriteedid määrab tegelikult seadus. Nii näiteks on nimekirja tipus hoidlad. Nende puhul mängivad olulist rolli ka kitsad olud tänastel asenduspindadel.

"Teises otsas on näiteks filmide järeltöötluse seadmed," märkis Öövel. "Jah, see võimekus, arvestades samas hoones paiknevat teavikute hulka ja kinosaale, peaks ühel hetkel olemas olema. Kuid otseselt ei lähe midagi väga katki, kui seda kohe ei ole."

Hiljuti visioonikonkursi läbinud väliala kohta tõdeb Öövel, et see ei mahu praegu isegi prioriteetide nimekirja. Niikuinii oleks selleks vaja veel eraldi rahastust. "Arvestades, mis laiuskraadil me elame ja millal üldsus valdavalt on raamatukogus, siis siseruumide sisustus on kindlasti prioriteetsem."

Sisustuse jaoks antavad summad peaks Ööveli sõnul hakkama selginema hiljemalt järgmise aasta oktoobris. Siis tuleb alustada riigihankega hoidlate sisustamiseks, sest hoidlakappide valmistamine nõuab aega.

"Kui me räägime lugemissaali laudadest-toolidest, siis nende puhul läheb hankest kuni teostuseni orienteeruvalt kaheksa kuud," lisas Öövel.

Mingisugust aimdust, et kuhu täpselt tõmmatakse Ööveli koostatud prioriteetide nimekirjas joon, kust allapoole jäävad asjad tuleb edasi lükata, kultuuriministeerium anda ei oska. Tõenäoliselt otsustatakse vähemalt osa rahvusraamatukogu sisustuse saatusest 2025. aasta eelarvekõneluste käigus.

Kuidas sai 20 miljoni eurosest miinusest 10 miljonit?

"Kogu see hoone rekonstrueerimine tervikuna ongi ju toimunud aasta-aastalt täiendava rahastuse leidmise järgi. Ehituse eelarve on ju samuti hea näide," märkis Öövel.
 
Suvel rääkisid poliitikud, et tööd on läinud nii palju kallimaks, et veel enne sisustama hakkamist tuleb leida ligi 20 miljonit lisaeurot ehitamiseks. Septembris teatas rahandusminister Mart Võrklaev ühtäkki, et lisaraha on vaja kõigest kümme miljonit eurot.
 
"Saigi antud ülesanne, et aitab küll nendest lisatöödest ja katsume nüüd ikkagi hakkama saada sellega, mis minimaalne on," ütles Võrklaev toona.
 
Martin Öövel tõi näiteks 1993. aastal valminud hoone ebatasase põranda. "Visuaalselt tekib seal kohti, kus on paarisentimeetrised erinevused. Ja selle üleskiskumine ja ümbervalamine on kallis," selgitas Öövel. "Ja seal leiti ehitustehniliselt teatavad kompromissid, kuidas seda mitte päris uueks teha, vaid leida suuresti toimiv lahendus."
 
Teine osa eelarve vähendamisest toimus paberi peal. Ehk esialgu küsis RKAS lisapuhvrit juhuks, kui juhtub see, mis rahvusraamatukogu puhul juba korduvalt juhtunud oli, ehk kui leitakse veel mõni töö, mida kindlasti teha tuleks. See lõtk võeti hiljem eelarvest välja.
 
"Täna ei ole enam võimalik ehituse tellimusse midagi juurde panna ehk teatav korrigeerimismarginaal on sealt täiesti välja võetud," rääkis Öövel, kelle sõnul on ehitus tänaseks suuresti viimistlusfaasis. "Ehk ka risk on tänaseks väiksemaks jäänud."

 
Nüüd otsitakse raha kunstihoonele
 
Ka Kristiina Alliksaare sõnul arvestas RKAS 20 miljonit eurot küsides võimaliku varuga.

RKAS-i kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva täpsustas, et tegelikult pole RKAS küsinud kallinemise katteks rohkem kui 13 miljonit eurot. "Selle hulka oli juba arvestatud ka see nimetatud vajalik reserv. Miinimumsumma, millega saaks ehituse lõpetada, on 10 miljonit," lisas Jõgeva.

Kui küsitud summa väiksemaks jäi, muutus ülesanne kultuuriministeeriumile hulga kergemaks. Aga mitte kergeks.

Vabaduse väljaku ääres asuva Kunstihoonega lepiti kokku, et nende selle aasta renoveerimiseelarvest võetakse ära 3,3 miljonit. "Ja pool miljonit eurot oli plaanitud kunstihoonele järgmise aasta eelarves," lisas Alliksaar, kelle sõnul antakse ka see rahvusraamatukogule. 

Lisaks sellele saab rahvusraamatukogu viis miljonit CO2 kvoodimüügi rahadest. Ehk vajamineva 10 miljonini on ministeeriumil veel 1,2 miljoni euro jagu minna.

Kust võiks see raha tulla, Alliksaar spekuleerima ei hakanud.

"See pilt tuleb selgeks saada, et rahvusraamatukogu ehitusega oleks võimalik planeeritud mahus ja ajakavas edasi minna," ütles Alliksaar, kelle sõnul on asjaga kiire.

Omaette küsimus on, mis saab nüüd kunstihoonest. "Mida see täpselt tähendab ajaperspektiivis, mul ei ole praegu kindlat vastust," tõdes kultuuriministeeriumi kantsler.

Alliksaare sõnul jätkab kunstihoone riigihankega ja selgitab välja, kui palju raha neil tegelikult vaja läheb.

"Mõtlemine selle kõigega käib hoogsalt edasi," rõhutas Alliksaar, kelle sõnul on ka kunstihoone oluline projekt. "Ma ei näe, et oleks mõistlik see maja lihtsalt Vabaduse väljaku ääres lihtsalt külmutada. Me otsime neid vahendeid edasi aga kust nad täpselt tulevad, mul ei ole täna vastust."