Eestis on seitse kaitseväe harjutusala, millest enamik asub Põhja-Eestis. Urkaina sõja otsese mõjuna on rajamisel uus – Võrumaal asuv Nursipalu harjutusala laiendus. Praegu ligikaudu 3000 hektari suurune Nursipalu harjutusväli laieneb ligikaudu 10 000 hektari suuruseks. Harjutusvälja huvialasse jääb 215 eraomandisse kuuluvat maaüksust, millest 22 on ka hoonestatud. Tegemist on taasiseseisvunud Eesti kõige võimsama arendusega - mitte kunagi varem pole sedavõrd paljud inimesed pidanud riigi hüvanguks oma kodust loobuma. Aasta tagasi ei osanud keegi ka ette näha, millise vastuseisu ja huvigruppide sekkumise see endaga kaasa toob. Koduomanikud on jäänud turmtule alla, kus ühelt poolt küsitakse, kas tõesti ei saada Võrumaal julgeoleku olukorrast aru ja teiselt poolt tuntakse kadedust, et riik kuldab kodu loovutajad üle.

Ka Lükka külas suvilat omavat Jaan Posti, kes on terve elu töötanud kiirabi autojuhi ja parameedikuna, kutsutakse linnasaunas tögamisi miljonäriks. Tema kinnistut ei ole veel hinnatud, nii et seda, kas ta tõesti ka miljoni saab, mees praegu ei tea. Ometi on ta juba nüüd ostnud endale uue suvila Võru linna külje alla.

"Ma olen tööinimene, mul peavad olema käed mullas. Ja värske õhk peab olema ka ümberringi, mets, kus marjal käia, ma saan metsast reha- või luuavarre võtta … mul peab see koht olema."

Selleks, et uus suvila osta, müüs ta metsa, kuigi raske südamega.

Harjutusalade rajamise ja laiendamisega kaasnevad mured on enam tuttavad põhja-eestlastele. Keskpolügooni laiendamiseks on samuti inimesi kodudest välja ostetud. Keskpolügooni piiril elab oma esivanemate talus Ivari Porn. "2015 kehtestati ohuala metsaseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kolm aastat hiljem anti mulle sellest teada. Sooviti kindlasti minu kinnistu ära osta. Mingist kaasamisest me siin rääkida ei saa," meenutas Porn.

Viimased viis aastat on ta pidanud riigiga läbirääkimisi. "Minu ootused kodule ei ole midagi erilist. Soovin vaid jätkata senise elustiiliga metsatalus, kus saan ise endale vajalikku köögivilja kasvatada," lausus Porn.

Lahenduseni pole jõutud – raha, mida riik on seni pakkunud, ei võimaldaks Pronil uut soovitud kodu rajada, samas ei ole suudetud talle ka mingit muud kodu leida.

"Alguses oli šokk. Ei  saanud hästi magada ... Esimesel aastal ei teadnud, mida teha. Kas see on viimane suvi siin, või on see eelviimane suvi. Mis saab? Aga siis mõistsin, et ma ei saa nii mõelda. See mõjub mulle halvasti. Praegu on mul kartulid ja juurikad ikka maas."

Porn ei ole kaitseväe arenduste vastu. "Loomulikult on vaja neid harjutusväljakuid teha. Küsimus on selles, kuidas neid teha, kuidas protsess käib. Kaasamine on läbi kukkunud igal pool. Alguses tehakse need harjutusväljakud ära, legaliseeritakse, ja alles pärast hakatakse kohalikega menetlema. Alternatiive ei arutata. Ministeerium kohtub meiega, me saame rääkida, aga sellest ei muutu midagi. Inimestega ei arvestata," rääkis Porn.

Kuidas riik peaks tema arvates käituma? "Kui jooned on kindlad ja alad määratud, siis tuleb inimeste juurde minna konkreetsete ja erinevate pakkumistega, mille seast valida. See peaks hakkama kohe sellega. Mitte et sa ootad aastaid ja ei tea, mis elu toob. Selgus peaks olema kohe, kui inimese juurde tullakse."

Kopli Madise turismitalu peremehe Raido Nottoni igapäevaelu juurde kuuluvad üle talu lendavad NATO hävitajad ja Klooga harjutusvälja müra.

"Me oleme hästi turvatud. Kui teistel on kodus G4S, siis meil on siin ikka õhuvalve! Lendavad üle ja vahel võib piloodile ka lehvitada. Kunagi lendasid nad ka üle Vasalemma, aga sealsed inimesed tegid kisa ja sealt nad enam üle ei lenda.," rääkis Notton.

Ta nentis, et olukord on siiski parem kui 10-15 aastat tagasi. Lennukid mürisesid siis rohkem, laskepolügoon oli reguleerimata ja ka Vasalemma karjäär paugutas. Praegu on koostöös omavalitsustega asjad normaliseerunud.

"On kellaajad, mil kära tehakse. Küll ei puuduta see lennukeid. Aga keset ööd, kui just pole õppused, ikka enam ei tulistata ja ka ei lõhata. Aga kui NATO lennukid tulid siia, siis oli ikka kõik reguleerimata, siis olid ülehelikiiruse paugud ja lennati ikka väga tihedalt ja väga palju. Aga hakati helistama ja käis ka pressist läbi ning tänaseks on olukord ikka tükk maad rahulikum. Teine näide on Klooga lasketiiruga. Kui inimesed ise tunnevad huvi ja on läbirääkimisteks valmis, siis ka tullakse vastu," iseloomustas Notton kooselu militaartaristuga.

Tema sõnum on konstruktiivne: "Millega võidelda? Me ju tahame olla turvatud. Mingis mahus peab see siis Eestis toimuma." Siiski ei samasta Notton oma olukorda Nursipalu elanikega, sest maa ja kodu on tal ju alles. Aga just maade ja kodude küsimus on see kõige valusam.

Kaitseväe ja liitlaste kohalolul on kahtlemata positiivne mõju kohalikule ettevõtlusele. Tapa vallas, kus liitlased on juba mõnda aega alaliselt kohal, tuuakse ka välja, et neil on aeglustunud rahvastiku vähenemine, samas on tõusnud kinnisvara hinnad.

2022. aasta juunis toimunud NATO Madridi tippkohtumise järelmõjuna on alates selle aasta algusest liitlased ka Võrus asuvas Taara linnakus. Nad on osa NATO idatiiva tugevdamisest ning teevad siin harjutusi nii 2. jalaväebrigaadi üksustega kui ka Lätis.

Ajutine vastuvõtuala on kerkimas Võru linna külje all asuva Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrvale, samas käib uue maantee rajamine - see on kõik osa Nursipalu harjutusala laiendamisest.

Samas seisab osa kohalikke jätkuvalt selgelt harjutusala laienduse vastu. Jaan Post loodab, et see kõik on vaid halb unenägu. "Kuu aega tagasi ma teadsin, et mu maa võetakse mult ära. Ja ostsin endale juba uue suvila ära. Aga kuu aega tagasi, kui esimene hindamine ja ost tehti ära, tuli mul teine usk. Usun, et vallavolikogu näeb vaeva, valla valitsus näeb vaeva, kõigil on usk, et päästavad meid!"

Sisejulgeolekuekspert Erki Koort oskab lahti seletada sedagi, kuidas harjutusala laiendamise teema Võrus ära kaaperdati ja mis mõju on sel kohalikele.

"Tänases olukorras ma ei näe, et oleks mingi võimalus, et seda ei tule. Küsimus on selles, mis moodi ta tuleb ja kas kõik versioonid on läbi analüüsitud. Eesti riik ei ole nii rikas, et ükskõik millistest laskeriistadest 365 päeva aastas lasta, mis tähendab, et neist lastakse võibolla 10-20 päeva aastas. Kõige mugavam on öelda, et me tahame maksimumlahendust. Ja kaitsevägi kindlasti soovib maksimumlahendust. Aga peaks ka teisi võimalusi kaaluma," kommenteeris Koort.

Nursipalu arenduste ümber on koondunud hulk huvigruppe, nende seas ka otseselt Eesti riigile vaenulikke, nagu näiteks liikumine Koos. Nende mõju diskrediteerib kogu arutelu ja see teeb kohalikele tõsiselt haiget. Erkki Koort tunnistab, et need inimesed, keda harjutusalade teema päriselt puudutab, on üksi jäänud. Kas see võiks olla ka põhjus riigis pettumiseks? "Enamust see ei puuduta, nad on ja jäävad lojaalseks. Pettumus ei tähenda ebalojaalsust," ütles Koort.

On täiesti välistatud, et nii emotsionaalses ja selliseid põhiväärtusi, nagu kodu, vaikus ja rahu puudutavas teemas saaks sündida konsensus või otsused, millega oldaks rahul. Küll aga võiksime kõik olla enam mõistvad.

"Siin me oleme" on Eesti Televisioonis eetris esmaspäeval kell 20.