14 hoonega kaitseväe Reedo linnak suudab majutada kuni 1000 sõdurit.

Ala, mida kohalikud tunnevad Tsiatsungõlmaa nime all, on välismaa sõdurite keelepruugile vastu tulles ümber nimetatud Reedo linnakuks. Tegemist on vastuvõtualaga ehk kui liitlased tulevad vastavalt NATO kaitseplaanidele Eestile appi, saavad nad seal koonduda ja teha vajalikud ettevalmistused enne lahingusse minekut.

"Seda see ala võimaldabki: üksusel kokku tulla, ladustada, panna ennast valmis ja minna lahingusse. Selle läbi tõuseb meie reageerimiskiirus, kui on ette valmistatud rahu ajal sellised alad," selgitas 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu.

Sarnane vastuvõtuala on ka 1. jalaväebrigaadil Tapal. Uue Reedo linnaku vee- ja kanalisatsioonitorud andsid võimaluse liituda ühisveevärgiga ka Võlsi ja Juba küla elanikel.

"Kõik, mille me oleme siin rajanud, katab ära majutusvajaduse, pesu- hügieenivajaduse, toitlustusvajaduse ja ka masinate remondi. Varem on ka küsitud, miks siin linnakus puid ei ole. Aga seal tulebki see küsimus, et kui me hakkame seda linnakut laiemalt ehitama, siis võtame veel rohkem ala ära. Seega me olema pannud hooned nii lähedale üksteisele kui vähegi võimalik," rääkis kaitseinvesteeringute keskuse lõuna portfellijuht Peeter Karja.

"Maksumaksjale läks linnaku ehitamine maksma veidi üle 20 miljoni euro. See on kindlasti väga konservatiivne ehitus. Kui käia siin ringi, siis on näha, et siin millegagi priisatud ei ole, üsnagi askeetlikud olud on," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Linnak pole siiski ainult liitlasvägede majutamiseks, vaid kasutamiseks ka Eesti sõduritele.

"See ala on hästi lähedal väljaõppealadele, siin saavad ka meie üksused peatuda kui tulevad väljaõppele," ütles Tikerpuu.

Ka baasi esimesed kasutajad olid Eesti sõdurid. Reedo linnakus on juba toimunud kaks kaitseväe õppust.