Riik plaanib liita Iru soojuselektrijaama kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemissüsteemiga ning muuta niiviisi jäätmete põletamise veelgi kallimaks. Ühelt poolt aitab see vältida Euroopa Liidu prügitrahvi, teisalt tõuseks niiviisi Tallinna ja Maardu elanikel toasooja hind umbes kaks eurot kuus.

Jäätmete ladestamine ja põletamine on Eestis praegu soodsam kui nende ringlusse võtmine. Samas peab Eestis ülejärgmisel aastal ringlusesse jõudma 55 protsenti olmejäätmetest, vastasel juhul ähvardab riiki mitme miljoni euro suurune prügitrahv. Praegu jõuab ringlusse vaid alla kolmandiku olmejäätmetest.

Selleks, et ringlusse võtmist soodustada, plaanib riik jäätmereformiga kolmekordistada jäätmete ladestamise tasu umbes 90 euroni tonni kohta.

Põletustasu Eestis ei ole, erinevalt näiteks Hollandist, Taanist või Prantsusmaast. Veel maikuus ütles kliimaminister Kristen Michal, et ka Eestil on vaja prügipõletamise tasu. Kaks aastat tagasi põletati energia saamise eesmärgil pea pool olmejäätmetest.

Nüüd on kliimaministeerium leidnud, et prügipõletamise tasu pole siiski vaja ning mõistlikum on hoopis liita Iru elektrijaam heitkogustega kauplemise süsteemi.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütles, et ühtpidi põletatakse tulevikus niiviisi vähem jäätmeid, teisalt aitab Iru jaama süsteemiga liitmine paremini täita riigil ka oma kliimaeesmärke.

"Iru elektrijaamas toodetakse soojust ja elektrit. Me peame suutma toota soojust ja elektrit, aga nii, et see ei saastaks. Seetõttu on kauplemissüsteem just see, mis aitab saastatust vähendada. Meie õhk muutub niiviisi puhtamaks ning sinna paiskub vähem kasvuhoonegaase. Seejuures on oluline element ka jäätmepõletus. Me tegelikult ei taha ju prügi põletada, prügi koht ei ole üldse ahjus. Seetõttu need kaks vajadust on selle muudatuse põhjus," lausus Klaas. 

Jäätmepõletustehased on liidetud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi näiteks Rootsis, Taanis ja osaliselt Leedus.

Iru jaama kulud kasvaksid 40 korda

Iru soojuselektrijaama liitmine heitkogustega kauplemise süsteemi tähendab seda, et Iru elektrijaam peab hakkama ostma turult heitkoguste ühikuid, et oma saaste kompenseerida

Eelmisel aastal oli Iru elektrijaama kasvuhoonegaaside heide olmejäätmete põletamisest ligi 130 000 tonni süsihappegaasi (CO2). Vastavalt keskkonnatasude seadusele on keskkonnatasu praegu kaks eurot ühe tonni CO2 eest. Selle järgi tasus Iru elektrijaam eelmisel aasta eest ligi 260 000 eurot.

Üks süsiniku heitkoguse ühik ei maksa aga mitte kaks eurot, vaid 80 eurot tonni süsihappegaasi kohta. Jäätmereformi väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et kui olmejäätmete põletamine kuuluks samuti heitkogustega kauplemise süsteemi, suureneksid Iru elektrijaama kulud 10,3 miljoni euroni aastas, eeldusel, et heitkogused jäävad samaks.

"Ühikute süsteemi mõte on see, et nii palju, kui ettevõte saastab, vastavalt sellele on ka ühikute hulk, mida Iru elektrijaam peab ostma. Kui Iru elektrijaama heide väheneb, see teeb investeeringuid ning tema toode muutub puhtamaks, siis ka see hulk, mida peab ühikutena ostma, väheneb. Mida vähem sa saastad, seda vähem pead sa ka ühikuid ostma,"  selgitas Klaas.

Enefit Greeni kommunikatsioonijuht Kadri Korsten ütles, et Enefit Green on jäätmereformi sisuga tutvumas ja eritlemas selle üksikasju. Võimalike mõjude osas Iru jäätmeenergia elektrijaamale ja soojatarbijatele on praegu aga tema sõnul vara hinnanguid anda.

Kuna jäätmete põletamine kallineb, siis mõjutab see omakorda ka Tallinna ja Maardu piirkonna soojatarbijaid. Iru elektrijaamal on lubatud soojusenergia hinnaga seostada 70 protsenti CO2-ga seotud kuludest. Jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse mustandis on kirjas, et eeldatav toasooja hinna tõus oleks sõltuvalt hoone kaasajastamisest 21–28 eurot aastas.

Iru elektrijaamas toodetud soojusenergia müüakse edasi Utilitasele, seega mõjutab soojahinna tõus kliimaministeeriumi hinnangul kõiki Utilitase kliente Tallinnas ja Maardus.

Jäätmereformi mustandis on kirjas, et on võimalik, et osa heitkaubandussüsteemiga liitmisel tulenevast kulust kandub üle ka segaolmejäätmete vastuvõtuhinda. Sel juhul on tõenäoline, et jäätmevedaja kannab selle kulu edasi jäätmevaldajale ehk elanikele.

"30 protsenti CO2-ga seotud kuludest võib Iru elektrijaam kanda segaolmejäätmete vastuvõtu hinda. Me näeme, et jäätmekäitlusahelas tegelikult hind lahustub, sest kui inimesed sorteerivad rohkem prügi, tekib neil ka vähem segaolmejäätmeid, mille vastuvõtu eest peab maksma," ütles Klaas.

Jäätmereformi väljatöötamiskavatsus valmib eeldatavasti detsembri alguses ning siis läheb see eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele. Alles pärast seda hakatakse koostama seaduseelnõu.