"Järgmisel reedel on meil riikliku lepitaja juures kohtumine, kus pooled peaks ühe laua taga kokku saama ja lepitaja peaks tegema omapoolse kompromissettepaneku. Siis on näha, kas meil on üldse mõtet läbirääkimistega jätkata. Kui tullakse valitsuse poolt sellise narriva ettepanekuga, et 1,7 protsenti palgatõusu, siis on selge, et tahet ei ole ja soovitakse Eesti haridus allavett lasta. Pärast seda, kui lepitaja on protsessi lõppuenuks lugenud ja kuulutanud välja töörahu katkestuse, saame me streigi välja kuulutada. Streigist peab vähemalt kaks nädalat ette teatama," rääkis Voltri reedel ERR-ile.

Küsimusele, kui kauaks jätkub õpetajate ametiühingul streikimiseks vahendeid, vastas Voltri: "No ikka piisavalt pikaks, et me saaksime rääkida tähtajatust streigist ehk siis me räägime siin ikkagi ilmselt mitmest nädalast."

"Õpetajad on avaldanud meelsust, et alla nädala ei ole meil mitte mingit mõtet streikida. Me näeme, et peame sellisel juhul korraldama tähtajatu streigi, et pöörata meie valitsus kokkulepetest kinnipidamisele ja mitte lubama, et Eesti haridus häviks," lisas haridustöötajate liidu juht.

Voltri hinnangul ei ole valitsus oma lubadustest kinni pidanud ning õpetajate palgatõusu ärajäämine tähendaks Eesti hariduse, aga sellest tulenevalt ka majanduse hävimist: "Vaadates seda, kuidas valitsus ei pea oma kokkulepetest kinni, mille nad ise on sõlminud ühiskonnaga ja omavahel ning jätkavad väga selgelt Eesti hariduse ja sealt tulenevalt pikas perspektiivis Eesti majanduse hävitamise plaanidega, siis Eesti õpetajatel ei jää praegusel hetkel muud üle kui astuda samme selleks, et meie head haridust ei hävitataks."

Kui Voltri sõnul ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sooviks õpetajate palgamuret lahendada, siis valitsusest tervikuna seda ei paista.

"Mina näen, et Kristina Kallasel seda tahet on, ülejäänud valitsuse puhul ma ei ole selles üldse veendunud. Mina olen siiani kuulnud ainult seda, et neljaks aastaks tuleb palgad külmutada. Ehk siis kui praegu juba on Eestis väga suur õpetajate puudus ja anda signaal, et järgmisel neljal aastal me veel kaugeneme teiste kõrgharidusega töötajate palkadest, siis see on selge plaan, et Eesti haridus hävitada ja sealt tõesti ei ole näha kuskilt seda soovi, et mingit kokkulepet saavutada," rääkis ta. "Oleme saatnud ka peaministrile palve kokkusaamiseks, aga ka sellele ei ole vastatud, nii et kahjuks ei oska ma näha siin soovi kokkuleppeid saavutada. Seetõttu siis me peamegi järgmise sammu astuma, et näidata, et tõesti - meil on suur mure."

Voltri ütles, et haridustöötajate liit soovib palgatõusu fikseerimiseks kollektiivlepingu sõlmimist ning selle kirjutamist ka riigieelarve strateegiasse (RES): "Ilma selleta kindlasti ei saa. Kui me jõuaksime kollektiivlepinguni, siis kindlasti peab see kajastuma ka RES-is. Aga ainult RES-is kajastumine paraku ei aita, kui kollektiivlepingut ei ole, sest RES on selline vahva dokument, mida valitsus saab hea tahtmise korral piltlikult öeldes igal istungil muuta."

"Nii et selles mõttes, kui me räägime pikemast perspektiivist, siis me räägime ikkagi kollektiivlepingu vormist, mis on kahepoolselt muudetav. Ainult sellisel juhul me näeme, et praeguse valitsuse juttu saab kuidagi uskuda, sest see, mida räägiti enne valimisi, see, mida lubati - selles mõttes tehti ju ikkagi valijatega kokkulepe, et teie annate meile hääled, meie teeme neid asju - , siis tehti koalitsioonileping ehk veel tugevam kokkulepe nii omavahel kui ühiskonnaga, et me teeme neid asju, viime õpetajate palga konkurentsivõimeliseks ja siis hiljem tegelikult hakatakse rääkima, et tegelikult meie allkirjad ja mõtted üldse ei päde midagi, et me siin naerame ainult õpetajate üle. See kindlasti ei ole see, mida õpetajaskond ootab. Me oleme väga mures Eesti hariduse pärast ja seetõttu me oleme sunnitud survemeetodeid kasutama," rääkis Voltri.

Haridusminister Kristina Kallas õpetajate palgatõusu kirjutamist riigi eelarvestrateegiasse ei luba. "Riigieelarve seis on meil nigel, meil ei ole täna kahjuks neid vahendeid, et seda tempot hoida, aga me peame seda eesmärki endal ees hoidma ja tegelikult selle eesmärgi nimel vaeva nägema," sõnas ta.

Hoiatusstreigi ajal vastutab laste eest koolipidaja

Voltri kommenteeris ka seda, mis toimub järgmise nädala hoiatusstreigi ajal ja kuidas peaks käima selle tunni jooksul laste järelevalve. Tema soovituse kohaselt võiksid koolid ja lasteaiad alustada sel päeval tööd alles pärast hoiatusstreigi lõppu ning ka lapsed võiks alles selleks ajaks õppeasutusse saabuda.

"Meie oleme teatanud ja nüüd teatavad asutused oma tööandjale, et nemad streigivad kaheksast üheksani. Kui kell saab kaheksa, siis lasteaiaõpetaja tõuseb, püsti, võtab lapsed, viib siis direktori juurde ja ütleb, et nüüd minul on streik ja läheb tunniks ajaks jalutama. Tuleb kell üheksa tagasi, võtab direktori juurest lapsed ja jätkab oma tööd," rääkis ametiühingujuht.

Kuna aga seaduses on ette nähtud, milline on täiskasvanute ja laste suhtarv, millest rohkem lapsi ühe täiskasvanu kohta ei tohi laste turvalisusest tulenevalt olla, siis peab tööandja läbi mõtlema, mismoodi sellel ajal tagada laste turvalisus, lisas ta.

"Kui on ikkagi näha, et laste turvalisust ei ole võimalik tagada, õigeid seadustele vastavaid suhtarve ei ole võimalik tagada, siis ainuvõimalik ja vastutustundlik juht võtab vastu otsuse, et sel päeval lasteaed avatakse lihtsalt kell üheksa, et oleks laste turvalisus tagatud," selgitas ta.

Samuti peab tema sõnul ka koolides tagama, et noored ei jääks omapead. "Kui rääkida vastutustundlikust tegevusest ja sellest, et ka koolivara peab säilima, siis mõistlik ja vastutustundlik juht võtaks ka sellisele koolis otsuse vastu, et sel päeval kool algab tund aega hiljem, et tagada kõigi turvalisus, et me pärast ei näeks, et keegi on füüsiliselt või ka vaimselt kannatada saanud. Sest kui ikkagi selline mass on omapead, võivad seal ekstsessid juhtuda," rääkis Voltri. "Aga samas see vastutus ei ole enam streikijatel, see vastutus on ikkagi asutuse pidajal. Ja ka lapsevanemad võiksid ja peaksid väga tungivalt sellisel juhul, kui kool või lasteaed otsustatakse streigi ajaks lahti jätta, küsima asutuse juhilt, et kuidas ikkagi on noorte turvalisus sellel ajal tagatud."

"Seda me kindlasti ei taha ja see ei ole meie eesmärk, et lapsi kahjustada. Ja et seda võimalikult vähe juhtuks, siis minu kui üle-eestilise hoiatusstreigi juhi selge ettepanek ja soovitus asutuste juhtidele, et asutused alustaksid tööpäeva siis, kui lõpeb streik selles asutuses," ütles Voltri.

Haridustöötajate liit teatas reedel, et kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ega pole erinevalt õpetajatest pakkunud välja ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub reedel, 10. novembril üle Eesti õpetajate hoiatusstreik.

Luhalaid: kuni palgaraha tuleb läbi toetusfondi, pole omavalitsustel läbirääkimistele asja

Kolmepoolsetele palgaläbirääkimistele liitub koolipidaja rollis linnade ja valdade liit. Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid leiab, et kuni palgaraha tuleb ministeeriumist läbi toetusfondi ning seda mujale nagunii kasutada ei saa, ei ole kohalikel omavalitsustel läbirääkimistelaua taha asja.

"Me saame läbi rääkida sel juhul, kui see tuleb üldisesse eelarvesse ja siis me lepime omavalitsustega kokku, et õpetajad kui meie töövõtjad, meie töötajad, saavad või lepivad kokku vot sellise summa kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooniga või kohaliku omavalitsusega ükshaaval," rääkis Luhalaid.

Haridusministri sõnul ilma kohalike omavalitsusteta kollektiivlepingut sõlmida ei saa, sest seadus muudmoodi ei luba.

"Meil oleks ikkagi mõistlik Eestis nii-öelda hariduslepe sõlmida pikemaks ajaks, kolmeks aastaks ette, kus riik ühelt poolt, kes siis palgatoetust kohalikele omavalitsustele maksab, kohalikud omavalitsused, kes on ju tegelikult õpetajate tööandjad ja kelle eelarves tegelikult õpetajate palgad on, ja õpetajad kolmanda osapoolena," rääkis Kallas.

Jääb selgusetuks, kas juhul, kui kollektiivleping sõlmitakse, aga riigieelarvesse palgatõus ei mahu, peab kohalik omavalitsus puudujäägi ise katma.

"Riik on kollektiivlepingu osaline, mis tähendab, et kollektiivlepingus sõlmitakse ühtlasi kokkulepe selle kohta, kui palju on riigi palgatõusu suurus järgmise kolme aasta jooksul ja kuhu see õpetajate palk järgmise kolme aasta jooksul jõuab," ütles Kallas.

Läbirääkimised jätkuvad nädala pärast.

"Ringvaates" selgitas streigi asjaolusid lasteaedade esindaja Reet Lepp ja haridustöötajate liidu teabejuht Janno Isat: