Eesti riigi ja Peterburi Jaani kiriku omaniku suusad hakkasid risti minema tasapisi. SA Eesti Kontserdi nõukogu liige kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille meenutas, et pärast möödunud aasta 24. veebruarit saadi veel omavahel kokku.

"Suhted läksid hapuks ja käärima edaspidi," sõnas Lille, kelle sõnul vahetusid aja jooksul ka inimesed, kellega Eesti suhtlema pidi. "Lõpuks see eskaleerus konkreetse kohtukutsega suvel."

Lihtsustatult teatas Venemaal tegutsev Ingeri kirik, kellele Peterburi Jaani kirik kuulub, et 2014. aastal Eesti Kontserdiga sõlmitud leping tuleks lõpetada. Tolles lepingus lubatakse Eesti Kontserdil Jaani kirikut vähemalt 2063. aastani tasuta kasutada. Oli ju Eesti riik pannud kiriku renoveerimisse ligi 10 miljonit eurot.

Hagiavalduses heidab Ingeri kirik Eestile ette kolme asja. "Esiteks seda, et Peterburi Jaani kirikus ei korraldata kontserte. Teiseks seda, et Eesti Kontsert ei maksa korrektselt kommunaalmakseid. Ja kolmandaks seda, et Peterburi Jaani kirikusse pole tehtud vajalikke investeeringuid," loetles Lille.

Jaani kogudus tasapisi muutub

Otsuse Peterburis kontserdid ja ruumide väljarentimine lõpetada tegi Eesti Kontsert sisuliselt kohe pärast sõja algust. "Leping iseenesest ei näe ette, et peab kontserte korraldama, vaid see on võimalusena antud," ütles Lille.

Vahepeal teatas Ingeri kiriku alla kuuluv Jaani kogudus, et hakkab ise kontserte korraldama. Eesti pool seda ei lubanud, sest niimoodi oleks nad kaotanud kontrolli selle üle, mis kiriku ruumides toimub.

"Läbi aja on Vene Föderatsiooni valitsus sinna saatnud erinevaid inimesi," märkis Lille. "Ehk oht oli, et Eesti halduses olevat kultuuritemplit võidakse kasutada nende huvide raames, mis ei ole Eestile vastuvõetavad."

Jaani kiriku juhiks valiti läinud aasta sügisel Uuralitest pärit Konstantin Subbotin – inglise filoloogi haridusega noor mees, kelle doktoriväitekiri rääkis teoloogilisest sõnavarast. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe kirjutas märtsis, et esialgu lubas Subbotin, et koguduseelu jätkub koostöös Eestiga.

"Pingeid kohalikes eestlastes on tekitanud Ingeri kiriku vaimulike muutunud hoiakud, kus eesti kogukonda ei informeerita tegevuse planeerimisest," kirjutas Salumäe ning lisas, et kogudusse võetakse uusi liikmeid, kellel Eestiga enam sidet ei ole.

Nüüd, pool aastat hiljem märkis Salumäe, et mis õiguslikesse vaidlustesse puutub, siis on seal raske vastu hakata. "See on seal nagu Nõukogude Venemaa," ütles Salumäe. "Mis me seal öelda saame, mispidi see paragrahv on."

Samas rõhutas Salumäe, et oluline on ka see, et eestlaste kogukonda puudutavad tegevused edasi toimuvad. Ja nendega on Salumäe teada praegu hästi. Ta lisas, et ka koguduse koosseisu muutumine on mõneti arusaadav. Ka siinsete juurtega inimesed ei pruugi enam eesti keelt rääkida.

"Koguduse nimi ametlikult on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus. Selles ei ole midagi muutunud," sõnas Salumäe. "Ingeri kirik ei ole meile mitte kunagi teatanud, et nad sooviksid selle koguduse üle võtta."

Eesti peab süüdistusi ettekäändeks

Kiriku omaniku teine etteheide puudutab kommunaalarveid, mida Eesti Kontsert peaks lepingu järgi tasuma. Ehkki raha liigutamine üle piiri on keeruline, kinnitas Ivo Lille, et välisminsiteeriumi abiga tasub Eesti Kontsert kõik arved, mis kogudus neile edasi saadab.

"Probleemid on tegelikult selles, et Eesti Kontsert ei ole saanud kõiki arveid regulaarselt tähtaegselt kätte. Nende arvete edasisaatmistega on venitatud," näitas Lille hoopis koguduse poole, kellel on lepingu järgi kohustus kõik arved edasi saata.

Mis puudutab investeeringuid, siis selle kohta tõdes Lille, et sõja ajal neid tõesti teha ei saa. Ta lisas, et kõik vajadused, mida kiriku omanik üles loeb, ei ole tõenäoliselt põhjendatud.

"Ma arvan, et peamine põhjus siiski on kasutada kõiki ettekäändeid, et saada kiriku üle kontrolli", ütles Lille süüdistusi kokku võttes.

"Selge on see, et Venemaa otsib igasuguseid võimalusi meid kiusata ja üks võimalus on läbi selle vara, mis meil Venemaal on," ütles ka peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul on Peterburi Jaani kirik Eestile nii ajalooliselt kui kultuuriliselt oluline. "Aga me ei anna oma vara vabatahtlikult ära," lisas Kallas, "

Ka Ivo Lille kinnitas, et Eesti ilma võitluseta kirikust ei loobu. Septembris tuli ka esimene hea uudis. "Vene Föderatsiooni kohus otsustas, et nad ei võta seda kaasust menetlusse. See oli praegust olukorda arvestades isegi mõnevõrra üllatuslik aga meile isegi positiivne otsus," rääkis Lille.

Venemaa esimese astme kohus märkis, et lepingu järgi peaks vaidlus toimuma Stockholmi arbitraažis. Põhimõtteliselt saab kiriku omanik otsuse edasi kaevata. "Aga praegu puudub veel täpne ülevaade, kuidas sellega asjad lähevad," sõnas Lille.

Eesti Kontsert kandis kirikusse jäänud varad maha

Läinud aastal eraldas valitsus Jaani kirikuga seotud lisakulude katteks 74 000 eurot, millest 27 000 kulus õigusabikuludele. Tänavu on kulud suuremad. Eesti Kontserdit esindab Peterburis advokaadibüroo Sorainen ja Venemaa büroo Duvernoix Legal. Kultuuriministrile saadetud kirjas palub sihtasutus oma õigusabikulude katteks 72 000 eurot.

Hulga suurema kahju võttis Eesti Kontsert sisse eelmisest aastast kokkuvõtet tehes. "2022. aasta lõpu seisuga puudub Eesti Kontserdil ning tema esindajatel juurdepääs Peterburi Jaani kirikule," seisab Eesti Kontserdi majandusaasta aruandes, kus lisatakse, et sihtasutusel puudub ligipääs ka kirikus asuvale varale.

"Neid asjaolusid ning audiitori märgukirjas Peterburi Jaani kiriku vara puudutavaid seisukohti arvesse võttes otsustas Eesti Kontserdi nõukogu kirikuga seotud vara jääkväärtusega 5,059 miljonit eurot bilansist välja kanda," lisatakse aruandes.

Bilansist kaotatud vara kirjeldatakse aruandes erakorralise kuluna. "Kinnitame, et tegime kõik endast oleneva, et Peterburi Jaani kirikus asuvat vara kaitsta, kuid keerulise olukorra tõttu on see osutunud võimatuks," lisatakse aruandes.

Ivo Lille rääkis, et sihtasutusel jäi Peterburi kaks kontsertklaverit ja hulk tehnikat. Selle bilansist mahaarvamine puudutas tema sõnul kõigest raamatupidamist. "Kui Eesti Peterburi jäänud varadele ligi saab, kantakse need riigi bilansi tagasi," sõnas Lille.

Maja valvatakse väljastpoolt

Juba aasta aega ei saa Eesti Kontserdi esindajad Peterburi Jaani kirikusse füüsiliselt sisse. "Kuna Eesti Kontserdil ei olnud ka võimalik puhkenud sõja tõttu vabalt Venemaal käia ja oma kohalolu kinnistada, siis tegelikult kasutati hetkelist olukorda ära," rääkis Lille, kelle sõnul oli sihtasutusel kiriku juures oma turvameeskond. "Ka sellel turvameeskonnal pole kirikusse ligipääsu."

Niisiis rendib Eesti Kontsert soojaku, et kirikul väljastpoolt silma peal hoida. "Et mingitki kontrolli hoida, et missugused tegevused seal toimuvad," selgitas Lille. "Ja et kui kohtuasjad edasi lähevad, siis on meil ka omapoolne vaade, et mis seal tegelikult toimub."

Arvestades, et kohus on Eesti pool end kaitsta suutnud, võiks nüüd ju ise rünnakule asuda ja nõuda kohtu kaudu, et Eesti Kontsert tema lepingujärgsele varale ligi lastaks. Ivo Lille sõnul tegutsetakse siiski rahulikumalt.

"Ilma võitluseta me kindlasti alla ei anna," rõhutas Lille. "Aga kas me läheme jõuga peale? Ma arvan, et meil seda jõudu pigem ei ole, me peame tarkusega seda tegema." Lille sõnul tuleks tegutseda tasapisi aga olla seisukohtades järjekindel. Ja seda on Eesti Kontsert Lille hinnangul ka teinud.