Viimastel päevadel on paljud Facebooki või Instagrami kasutajad saanud teate, kus tuleb teha valik, kas jätkata platvormi kasutamist tasuta koos reklaamidega või saada reklaamidest vabaks, kuid maksta selle eest.

Muutuse laiem taust on see, et Euroopas on ammu olnud pinnuks silmas Facebooki kasutajaandmete kogumine ja nende edastamine reklaamiandjatele. Sel suvel leidis Euroopa Kohus, et Facebook peab andma kasutajatele valida, kas nad lubavad oma isikuandmete kasutamist personaalseteks reklaamideks.

"See otsus on väga pikk, 150+ punkti, ja siis punkt 156 ütleb, et oleksite võinud pakkuda alternatiivi kasutajale, kas või tasu eest. Ja nüüd siis nendest paarist sõnast on Facebook kinni hakanud," ütles andmekaitseõigusega tegelev vandeadvokaat Maarja Pild.

Meta pakub alternatiivi nii, et annab Facebooki ja Instagrami kasutajatele näilise valiku reklaamidest loobumiseks, kuid see maksab 10–13 eurot kuus, sõltuvalt sellest, kas kasutad platvormi arvutis või telefonis.

Andmekaitsenõuded on endiselt täitmata

Meie andmekaitse inspektsioon leiab, et ka selline lahendus läheb Euroopa andmekaitsereeglitega vastuollu.

"See, kas sa küsid mingi teenuse eest raha või mitte, ei tee olematuks seda olukorda, et su andmetöötlus peab olema õiguspärane," ütles andmekaitse inspektsiooni tehnoloogia valdkonnajuht Urmo Parm.

Tema sõnul oleks sobiv alus andmete töötlemiseks inimese nõusolek, aga nõusolek tuleb saada nii, et inimene annab selgelt märku, et soovib oma andmete kasutamist.

"Tänases olukorras, kus Meta ütleb, et kui sa oled reklaamidega nõus, siis sa ei pea mitte midagi tegema, ei ole jätkuvalt korrektne tegevus. Ehk siis ka need inimesed, kes reklaamidega nõus ei ole, peaksid justkui selle kuidagi oma tahteavaldusega selgelt väljendama," selgitas Parm.

Omaette teema on hinnata, kas tasumäär on proportsionaalne. "Kui ma ettevõttena viin selle tasu ebaproportsionaalselt kõrgeks, mis loobki olukorra, et inimesed seda tasu maksma ei hakka, siis jätkubki sama olukord, et Meta saab ilusti enamikku meie andmeid sihitud reklaamide näitamiseks töödelda," rääkis Parm.

Reklaamides loobumine on kaks korda tulusam

Pild leidis, et kuna isikuandmed on väga väärtuslikud, peaks hoopis Facebook nende kasutamise eest maksma. "Räägitakse, et kõik isikuandmed on nagu uus kuld ja teenitakse miljoneid, võib-olla isegi miljardeid selle arvel, et sa tead inimese kohta täpselt, mida ta tahab, mida ta võib-olla ostab. Ja asi siis lõppes nii, et hoopis mina maksan peale. Väga kummaline."

Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu juhtis tähelepanu, et Facebook teenib Euroopas reklaami müües iga kasutaja pealt umbes kuus eurot kuus.

"Ja selleks, et loobuda oma põhiõigusest kaitsta oma privaatseid isikuandmeid, küsib Facebook 13 eurot, ehk nad teenivad ühe kasutaja pealt kaks korda rohkem, kui nad teenivad reklaami müües. Siin ongi hea küsimus andmekaitse inspektsioonile: kas siis nüüd homsest võivad kõik Eesti veebilehed tekitada sama situatsiooni, et kui sa tahad veebilehte kasutada, siis on sul kohustus kas nõustuda küpsistega või maksta 13 eurot selle eest?"

Lisaks ei selgu, kas Meta ikka lõpetab tasulise konto puhul kasutajate isikuandmete kogumise. ERR-ile saadetud kirjalikus vastuses ütles Meta pressiesindaja Magdalena Szulc üksnes lakooniliselt, et tellimust tehes ei kasutata isikuandmeid reklaamide kuvamiseks.

Milliseid kasutajate andmeid Meta täpselt reklaamijatele edastab, ei ole teada. Küll on aga selge, et kogutud on kasutaja enda jagatud info, kõik tema tegevused nendes keskkondades ning lisaks ka info nende seadmete kohta, millega Facebookis või Instagramis käiakse.

Rüütsalu leiab, et Facebook kasutab ära oma turujõudu.

"Eestis on neil kindlasti dominantne turupositsioon internetireklaami käibes, mis on kaks korda sama suur, kui kokku kõigil Eesti ettevõtetel, kes müüvad internetis reklaami. Või siis teine vaade on sotsiaalmeedia kasutajate turg, kus Facebookil on väga-väga suur turuosa ja nendele peaksid kehtima hoopis teistsugused reeglid, kui ettevõtetele, kelle valdkonnas on suur konkurents," rääkis Ekspress Grupi juht, kelle hinnangul võiks siin seisukoha kujundada konkurentsiamet.

Iirimaalt on oodata Metale ettekirjutust

Andmekaitse inspektsiooni tehnoloogia valdkonnajuht Urmo Parm soovitab ära oodata, milliseid uudiseid tuleb lähiajal Iirimaalt, kus asub Meta Euroopa peakontor.

Nimelt tegi Euroopa andmekaitsenõukogu 27. oktoobril otsuse, millega andis Iiri andmekaitseasutusele korralduse anda Metale juhtnöörid, et ettevõte viiks oma Euroopa andmetöötluse sobivatele õiguslike alustele.

"Euroopa andmekaitseasutused on öelnud, et see, kuidas Meta isikustatud andmeid reklaamide näitamise jaoks töötleb ja kogub, ei ole õiguspärane, ehk siis need õiguslikud alused, millele Meta tugineb, ei ole andmekaitseasutuste vaates korrektsed. Meta peab neid muutma," selgitas Parm.

Küsimus on selles, kuidas kasutajate andmete töötlemist juriidiliselt tõlgendada. Parmi sõnul tugineb Meta sellele, et kui inimene hakkab teenust kasutama, ehk loob Facebooki või Instagrami konto, siis on ta astunud ettevõttega lepingulisse suhtesse. See annab õiguse isikuandmeid töödelda sellel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks ning nii saab ka Facebook neid enda meelest reklaamide sihtimiseks kasutada.

Euroopa andmekaitseasutused aga leiavad, et andmete kasutamine sihitud reklaami näitamiseks läheb kaugemale ning seepärast tuleb sinna leida teistsugune õiguslik alus. Näiteks võib see olla kasutajalt küsitud nõusolek, aga seda tuleb küsida viisil, et inimesed saavad aru, mille jaoks nad nõusoleku annavad, rõhutas Parm.

"Nad peavad tegema mingisugused tegevused, näiteks kuskil klikkama või mingeid linnukesi tegema. Olukord, kus ma mitte midagi tegema ei pea, ei ole nõusoleku tähendusega kooskõlas."

Kui Meta ei järgi Euroopa reegleid, nii nagu vaja, järgneb tõenäoliselt krõbe trahv. Kasutajatel aga sisuliselt valikut ei ole.

"Maksad kas raha või oma andmetega," ütles Maarja Pild.