"Vene Föderatsiooni relvajõud jätkasid käimasoleva nädala jooksul tavapärasest veidi intensiivsemate rünnakutega," ütles Vendla.

Kaks põhilist rünnakusuunda on Vendla sõnul Avdijivka-Marjinka ja Kupjansk-Svatove-Kreminna.

Ta rääkis, et keskmiselt tegid Venemaa relvajõud 64 rünnakut päevas.

"Selle pealt võib öelda, et Vene Föderatsioonil on jätkuvalt inimressurssi ja tehnikat, et hoida Ukraina relvajõude pidevalt surve all. Ja numbritele toetudes võib öelda, et Vene Föderatsiooni relvajõud on tänaseks haaranud nii
Luganski kui ka Donetski oblastites initsiatiivi. Ja see kinnitab seda, et Vene
Föderatsiooni eesmärgid Ukraina suunaliselt ei ole muutunud," rääkis Vendla.

Vendla sõnul on Vene vägede põhiline eesmärk Avdijiva vallutamine. "Avdijivka vallutamisel saaks Venemaa deklareerida mingis mõttes poliitilist võitu. Aga sellel on ka praktiline väärtus. See on suhteliselt tihedasti asustatud piirkond, Donetski nii-öelda värav ja selle kontrollimine võimaldab paremini logistikat korraldada," lausus Vendla.

Samas rõhutas ta, et Avdijivka vallutamine ei ole lihtne ja praegu kannavad mõlemad pooled suuri kaotusi. "Ja Ukraina kaitse endiselt püsib," sõnas ta.

"Välistada Avdijivka langemist ei saa, aga hetkel me hindame, et nad peaksid sellele survele vastu pidama," lisas ta.

Rasputitsa ehk perioodiline mudahooaeg on Vendla sõnul vähemalt osaliselt Ukrainas juba alanud.

"Nähtavasti järgmise ühe või kahe nädala jooksul suureneb ilmastiku mõju veelgi ja raske- ning soomustehnika kasutamine on järgneval esimesel ja teisel kuul tugevalt häiritud kuni maapinna külmumiseni. Tõenäoliselt on nii Ukraina kui Vene Föderatsiooni relvajõudude eesmärk kindlustada enne talve saabumist olemasolevaid positsioone," rääkis Vendla.

Vendla rääkis, et Eesti piiride taga on olukord tavapärane. "Novembrikuule kohaselt on alustatud uute ajateenijate vastuvõtmise ja järgu kaupa väljaõppega," ütles Vendla.

"Peale tavapärase väljaõppe on näiteks Pihkva oblastis toimunud viimasel paaril kuul ka vabatahtlike territoriaalkaitse üksuste harjutamine. Üksuse eesmärk on tugevdada oblastite julgeolekuvõimet. Samuti täiendatakse arvatavasti eri sõjaväetaristute väekaitsemeetmeid," rääkis ta.