Talvine kütus ja konflikt Lähis-Idas panid kütusehinna kõikuma
Suuremate majanduste nõrgenemine, talvisele kütusele üleminek ja konflikt Lähis-Idas on pannud kütusehinna tanklates kõikuma.
Oktoobri keskel kerkis 95-oktaanise bensiini hind 1,779 euroni liitrist ning diislikütuse liitri eest tuli maksata 1,649 eurot. Sellest ajast on hinnad langenud, küll aga nädala sees mõne sendi ulatuses kõikunud.
Nädala alguses maksis 95-oktaanine bensiini liitrihind 1,689 eurot, 98-oktaanise bensiini hind 1,740 eurot ja diislikütus 1,629 eurot. Reedeks on bensiini hind samal tasemel tagasi, diislikütuse hind on aga paar senti langenud.
Alexela energiamüügi valdkonnajuhi Tarmo Kärsna sõnul on viimastel nädalatel enim tõusnud bensiini hind ning see on igasügisene muutus. "Kui bensiini reeglina tarbitakse eraisikute poolt, siis suvi on kõrghooaeg, kus on nõudlus üleval, inimesed reisivad. Sügisel tuleb nõudlus alla, reisitakse vähem, kasutatakse rohkem ühistransporti ja see mõjutab ka kogu maailmaturu nõudlust," ütles ta.
Sel nädalal olid languses ka maailmaturu nafta hinnad, millele andis hoogu suuremate majanduste, nagu Hiina majanduse aeglustumine ja sellega seotud nõudluse langus.
Brenti toornafta barreli hind langes sel kolmapäeval Hiina majanduse andmete avaldamise järel alla 80 dollari.
Kütuse hinda mõjutab jahedama kliimaga riikides ka talvisele kütustele üleminek, mille tõttu võivad tanklaketid hinda langetada, et varus olnud kütus maha müüa.
Kui tanklatesse jõudev talvine diislikütus on suvisest mõnevõrra kallim, siis bensiini hinda mõjutab talvisele kütusele üleminek vähe. Täisarktilisele diislikütusele minnakse üle detsembrikuus, mis tähendab paarisendist hinnatõusu.
Kärsna märkis, et diislikütuse hind on praegu vähem liikunud, kuna ilmad on võrdlemisi soojad. "Euroopas tervikuna diislit kasutatakse palju kütteks, õues on soe ja kütteperioodid ei ole selles ulatuses alanud," rääkis Kärsna. "Ehk kui läheb külmaks, kütteperiood hakkab, siis sellel on oma mõju nõudlusele."
Pärast 7. oktoobri Hamasi rünnakut Iisraelile toimus maailmaturul hüpe, mis kajastus ka Eesti tanklates paari-kolmesendise hinnatõusuna. Kui algselt kardeti konflikti laienemist kõrvalriikidesse, siis mõne nädalaga hind stabiliseerus. "Nähti, et maailmaliidrid tegid kõvasti panuseid, et konflikt ei eskaleeruks."
Tihti mõne päeva kestvad reaktsioonid Eesti tanklatesse isegi ei jõua, kuna tanklates on kolme kuni viie päeva varu, märkis Kärsna.
Toimetaja: Barbara Oja