Sel ajal, kui "Aktuaalne kaamera" reede pärastlõunal tanklakettide hindu käis filmimas, muutusid need kui võluväel ühel ja samal hetkel kümne sendi võrra odavamaks. Just sedasorti anomaaliate uurimiseks, ega juhuslikult kartellikokkuleppega tegemist ole, ongi konkurentsijärelevalvet tõhustada vaja.

"Me juba praegu menetleme konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid ja uurime, kas ei ole kuskil rikkumisi, aga teeme seda erinevates menetlustes. Tulevikus oleks ühes kompaktses menetluses menetlemine koos ja ma julgen arvata, et see annab Eestile suuremad ja paremad tööriistad pahalastega võitlemiseks. Need, kes täna teadlikult reegleid rikuvad, nende jaoks saab menetlus selgemaks, konkurentsiameti jaoks menetlus efektiivsemaks," ütles konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

Samamoodi vajavad konkurentsiameti tähelepanu ka mõne toote ühetaolised hinnad jaekettides või võimalik monopoolse seisundi kuritarvitamine kino- või kinnisvaraportaalide turul.

Rimi Eesti ütles, et neil oma hinnakujunduses midagi varjata ei ole ning nad on koostööks konkurentsiametiga igati valmis. Lätist ja Leedust, kus eurodirektiiv on üle võetud, on neil kogemus juba olemas.

"Rimi ei pea kindlasti ühegi konkurendiga nõu, kuidas oma hinnastamist seada. Meil toimib see väga andmepõhiselt, meil on eraldi hinnastamise programm selle jaoks. Meil inimlik tegur firmasiseselt on täiesti elimineeritud hinnastamisest. Meil ei ole midagi karta, teeme hea meelega koostööd," lausus Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets.

Eestis on jäänud eurodirektiivi ülevõtmine pikalt venima, kuivõrd advokatuuris tekitas vastuseisu soov uus menetlusliik kasutusele võtta. Kui seni uuriti konkurentsirikkumisi väärtegudena, mis võis kaasa tuua kriminaalvastutuse, siis uue eelnõu järgi saab haldusmenetluses ettevõtteid trahvida kuni kümne protsendi ulatuses nende käibest.

Pärast kevadist kooskõlastusringi on seaduseelnõu veel täpsustatud. Näiteks on täielikult kaitstud menetlusaluse ettevõtte infovahetus oma advokaadiga. Konkurentsiametil on aga keelatud nii-öelda ehku peale info õngitsemine ehk konkurentsiamet tohib küsida vaid konkreetset infot.

"Konkurentsiamet tõepoolest võib andmeid küsida, nende andmete hulgas võib olla ka selliseid infokilde, mis konkurentsiametile suures pildis annavad tunnetuse, et võib olla rikkumine, aga konkurentsiamet on see, kes selle töö ära peab tegema ja ka ettevõtte süü tuvastama. Ettevõte ise ennast süüdi tunnistama ei pea," lausus justiitsministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus.

Praeguseks on eelnõu liikunud valitsusse. Millal see aga seaduseks saab, on riigikogus toimuva obstruktsiooni tõttu teadmata. Alates 4. veebruarist 2021 tiksub Eestile trahviraha 600 eurot päevas õigeks ajaks vastu võtmata jäänud direktiivi eest. Praeguseks on trahvisumma paisunud 600 000 euroni.

"Sellest summast meil enam väljapääsu ei ole. Kui tuleb kohtuotsus Euroopa Kohtust, siis selgub, mis lõplik summa saab olema," ütles Lutterus.