Kohtla-Järve kooli lõpetajate edasiõppimine sõltub eesti keele oskusest
Haridusministeerium tegi Kohtla-Järve slaavi põhikoolis järelevalvet ja pani tähele, et keelekümblusklassis õppijate väljavaated jätkata haridust eestikeelses koolis on märksa paremad kui nendel, kes on õppinud süvendatult eesti keelt venekeelses klassis.
Nii kooli juhtkonna kui ka õpetajate sõnul on keelekümblusklassides õppivate õpilaste eesti keele tase edasiõppimiseks eestikeelsetes kutsekoolides või gümnaasiumites piisav, kuid tavaklasside õpilaste keeleoskuse tase ei võimalda kõikidel õpilastel jätkata õpinguid eestikeelsetes haridusasutustes. Sama kinnitas järelevalves vaadeldud tundide analüüs.
Kohtla-Järve slaavi põhikooli õppekeel on vene keel ning koolis saab õppida nii vene keeles kui ka keelekümblusklassides. Samuti pakub kool eestikeelset aineõpet alates 1. klassist. Eesti keelt teise keelena õpitakse esimesest klassist, a ja b klassid on vene õppekeelega, kuid koolijuhi sõnul on nendes klassides eestikeelse õppe osakaal vähemalt 40 protsenti, c klassid on keelekümblusklassid.
Koolis õpib 401 õpilast ja töötab 46 õppe- ja kasvatusala töötajat.
Järelevalves vaadeldi muuhulgas seda, kas koolis tagatakse eesti keele ja eestikeelne õpe tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.
Kuna koolis õpivad osad õpilased keelekümblusklassides, siis on eesti
keel teise keelena põhikooli lõpueksami tulemused ka koolisiseselt väga erinevad, sest keelekümblusklasside õpilaste eesti keele eksami tulemused on olnud riigi teiste keelekümblusklasside õpilaste keskmisega võrreldes kõrgemad.
Eksperdid käisid vaatlemas ka eestikeelseid tunde, kus nad panid tähele, et õpilaste suulise kõne osakaal jäi äärmiselt väikeseks. Paaris- ja rühmatöös
ei praktiseeritud eesti keelt, õpilased rääkisid omavahel vene keeles ka keelekümblusklassis. "Tundide põhjal võib öelda, et õpetajate kasutatud metoodilised võtted peaksid olema mitmekesisemad. Mõnes tunnis selgus, et õpilaste keeleoskus on nii madal, et nad ei suuda oma arvamust avaldada ega mingil teemal pikemalt rääkida," kirjutasid eksperdid seletuskirjas.
Kõigil õpetajatel pole vajalikku haridust
Koolis õpetavad eesti keelt teise keelena või eestikeelset aineõpetust 18 õpetajat, kellest kümme omavad nõutavat kvalifikatsiooni ja keeleoskustaset C1, seitsmel eesti keele või eesti keeles aineõpet õpetaval õpetajal kvalifikatsioon nõuetele ei vasta, kuna neil puuduvad magistrikraad ja õpetajakutse. Ühel õpetajal, kellel on nõutav kvalifikatsioon, puudub eesti
keeles õpetamiseks nõutav keeleoskustase C1.
Samuti töötab slaavi põhikoolis töötab 17 õppe- ja kasvatusala töötajat, kelle keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele B2. Koolis töötavate õpetajate vastavus riigikeeleoskuse taseme nõuetele on madalam riigi keskmistest, aga see on kõrgem Kohtla-Järve linna koolide keskmistest näitajatest. Viimase viie aastaga on koolis töötavate õppe- ja kasvatusala töötajate riigikeeleoskus tõusnud
ligi 20 protsenti.
Riiklike tulemusnäitajate põhjal on 2021/2022. õppeaastal põhikooli lõpus sooritatud eesti keel teise keelena põhikooli eksami tulemused kõrgemad riigi keskmisest. Samas on varasematel aastatel sama lõpueksami tulemuste keskmised näitajad koolis olnud riigi keskmisest madalamad.
Kokkuvõttes tegid eksperdid kooli direktorile ettepaneku siduda järgmiseks õppeaastaks eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava üldtööplaaniga. Samuti soovitati koolil korraldada eestikeelseid üritusi, mis tõstaksid õpilaste motivatsiooni eesti keelt õppida.
Lisaks andsid eksperdid direktorile soovituse soodustada koolikeskkonnas omavahelist eestikeelset suhtlemist, et nii õpilased kui ka koolitöötajad suhtleks omavahel eesti keeles.
Toimetaja: Mari Peegel