Võrklaev ütles, et mis puudutab riigi poolt haridustöötajatele palgaraha juurde andmist, mida haridustöötajate liit riikliku lepitaja vahendusel toimuvatel palgaläbirääkimistel nõuab, siis seal on põhiküsimus, kust see raha tuleks.

"Ei ole rahandusminister see, kes seda raha jagab, ja riigi rahandus on täna olukorras, kus ta on – iga täiendav kulu, mis me peale võtame, tuleb laenuraha arvelt. Selle sama raha leidmine tähendaks, et riik peaks laenu võtma ja laenuga püsikulusid katma ja umbes neli protsenti sinna intressikulu peale," ütles rahandusminister.

"Kui nüüd vaadata natukene ajas tagasi, koalitsioonilepingu tegemise aegadesse, siis see eesmärk, et õpetajate keskmine palk võiks olla 120 protsenti keskmisest palgast, see oligi ühine eesmärk, ja tollel hetkel oli see plaan. Haridusminister oli seisukohal, et hariduses on võimalik asju tõhusamalt teha ja lisaraha leida, ja kuna me seda Excelisse ei kirjutanud, siis ta jäigi eesmärgina sinna, et süsteemi seest leida lisaraha ja palkadega aasta-aastalt 120 protsendi poole liikuda," selgitas Võrklaev.

Võrklaev: õpetajate palka saab tõsta haridussüsteemist kokku hoides

Minister ütles, et loomulikult on ka tema seda meelt, et õpetajad peavad olema hästi tasustatud. "Haridusministril on olnud aega teha seda tööd ja leida neid vahendeid, ma olin üllatunud, et eelarveprotsessis neid ettepanekuid ei tulnud," ütles Võrklaev.

"Minu nägemus, kuidas 2025. aasta eelarvele läheneme – 2024. aasta märtsi lõpus-aprilli alguses tuleb majandusprognoos, – siis saame vaadata riigieelarvestrateegia kokkulepetele, erinevad kokkuhoiud, erinevad maksumõtted, mida peame ette valmistama järgmiseks aastaks – ja vaadata, kus me oleme ja valmistuda sügiseseks eelarveprotsessiks," selgitas ta.

"Kui pole seda tehtud, siis saab [haridusminister] ministeeriumis ette valmistada plaani, mida teha tõhusamalt, mida teismoodi – ja kui palju on võimalik süsteemi seest õpetajatele palgaraha leida. Nagu ma ütlesin, täiendavat raha saada, olekski laenu võtmine, aga püsikulusid laenuga katta ei ole mõistlik," lisas ta.

"Järgmine kord, kui me hakkame vaatama 2025. aasta eelarve plaane - märtsi lõpp ja aprilli algus - siis mina väga ootan, et haridusminister tuleb sinna oma reformiplaanidega, mida teha haridusvõrgus teistmoodi, mida teha efektiivsemalt ja kuidas me jõuame nelja aastaga selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 120 protsenti riigi keskmisest," ütles Võrklaev.

Haridusminister: vaja on 140 miljonit eurot

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütleb, et selleks, et tõsta õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast aastaks 2027, läheb vaja umbes 140 miljonit eurot.

"140 miljonit haridusvaldkonna kokkuhoidu tähendab seda, et me läheme kärpima kõrgharidust, teadust või veel muid asju. Ja see ei ole see ühiskondlik kokkulepe - ja see ei lahenda meil hariduskriisi. Meil on vaja leida need lahendused teistmoodi ja meil on võimalikult kiiresti vaja seda arutelu alustada. Mind nörritab küll, et me ei ole valmis istuma laua taha ja seda arutama," kommenteeris Kallas.

Kristina Kallase hinnangul võiks valitsus õpetajate palgaküsimust arutada järgmisel kabinetinõupidamisel ning langetada ka otsuse.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et riigieelarve strateegia järgi peab ettepanekud, kust raha leida, tegema rahandusminister ning nende ettepanekuga ei peaks venitama.

"Ja ta peab needsamad ettepanekud tegema sellel või järgmisel nädalal vastavalt sellele, kuidas me oleme kokku leppinud ja nendesamade rahandusministri lahendustega saame nii õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõusud ära teha. Ja lõppkokkuvõttes ongi aus öelda, et kui neid vahendeid ei ole, siis jah, kui iga inimene maksab kolm eurot rohkem maksu, siis saame kõikidele õpetajatele palga maksta," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul peab valitsus hoidma ära streigi ning õpetajate palgaküsimutes tuleks kokku leppida enne kolmapäeva.

Reedel kokkuleppele ei jõutud 

Reedel haridusministeeriumi, linnade ja valdade liidu, riikliku lepitaja ning haridustöötajate liidu esindajate kohtumisel õpetajate palga osas kokkulepet ei sündinud ja riik reedel veel õpetajatele suuremat palgapakkumist ei teinud. Kokkuleppe sündimine jäi ootele.

Reedesel kohtumisel jõuti tulemuseni, et haridusminister Kristina Kallas küsib esmaspäeval koalitsiooninõukogus volitusi, et sõlmida pikemaajaline kokkulepe haridustöötajate liiduga õpetajate palkades. Riiklik lepitaja ootab tulemused ära ja teeb siis oma ettepaneku, kas ja kuidas palgaläbirääkimisi jätkata.

Haridustöötajate liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus-ja teadusminister esitas valitusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suuruseks alammäära tõusuks, mis tähendab rahaliselt 31 euro suurust brutopalga kasvu.