Kersna ütles ERR-ile, et riigi ülesanne on selgelt hoida ära õpetajate streik, sest igal lapsel on põhiseaduslik õigus saada haridust ja kui õpetajad, nädal-paar või kauem peavad streikima, siis laste põhiseaduslik õigus ei ole tagatud.

"Seetõttu ma arvan, et on väga oluline, et leitakse õpetajatega kompromiss.
Kui see kompromiss eeldab, et näiteks haridusvaldkonna sees peaks järgmise aasta eelarvet ümber tõstma, siis kindlasti see on seda väärt," ütles Kersna.

"Tõenäoliselt seob valitsus järgmise aasta riigieelarve valitsuse usaldusküsimusega ja see tähendab, et järgmise nädala jooksul on aega teha 2024. aasta eelarves ümbertõstmisi selleks, et otsida õpetajatega
kompromissi. Näen, et see on võimalik," lisas ta.

Kersna märkis, et selleks, et järgmisel aastal kasvaks õpetajate keskmine palk või oleks õpetajate keskmine palk 112 protsenti riigi keskmisest, oleks vaja õpetajate palkadesse juurde suunata 13,6 miljonit eurot.

"Arvestades, kui suur on haridusministeeriumi eelarve, siis leida sellest valdkonnast streigi ärahoidmiseks 13,6 miljonit eurot ei ole võimatu ülesanne. Kui mina olin haridusminister, siis minu eesmärk oli, et õpetajate palk jõuaks riigi keskmise palgaga võrdsele tasemele ja selleks pidin ma valdkonnast otsima pea kümme miljonit eurot. Ja ma seda leidsin," selgitas Kersna.

Ta rõhutas, et haridusministeeriumi eelarve on suur eelarve ja kui on prioriteet õpetajate palku tõsta, siis kindlasti on võimalik valdkonna seest raha ka leida.

"Mina sain rääkida oma kogemusest ja minu kogemus ütles, et see ei ole võimatu ja eriti veel olukorras, kus selle raha eest saaks ära hoida õpetajate streigi, siis ma arvan, et see ei ole liiga suur pingutus. Ma täiesti mõistan tänast haridus- ja teadusministrit, et tal on eesmärk suunata valdkond mõtlema pikemaajaliste muutuste suunas, ja see kõik on väga oluline, aga selleks, et teha struktuurseid reforme valdkonnas, on esimene samm tagada töörahu. Ja selleks, et valdkonnas tagada töörahu, on vaja ära hoida streik. Ja selleks, et streiki ära hoida, on vaja jõuda õpetajatega kokkuleppele," lisas Kersna.

Kersna: valitsus ei saa anda praegu pikki lubadusi

Samas on Kersna seisukohal, et haridustöötajate soovitud riigieelarvestrateegias fikseeritud pikaajalist palgatõususu tänane valitsus neile lubada ei saa.

"Haridusvaldkond on selles mõttes väga erilises olukorras, et juba täna on riigieelarvestrateegias kokku lepitud kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas. Samuti on riigieelarvestrateegias kokku lepitud, et teadus-arendustegevusele suunatakse üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Nii et haridusvaldkonnas, erinevalt teistest valdkondadest on juba siduvad kokkulepped riigieelarvestrateegias," rääkis Kersna.

Ta nentis, et iga haridusministri unistus on see, et ka õpetajate palgakasv oleks riigieelarvestrateegias kokku lepitud. "Ka mina käisin täpselt samasuguste tabelitega valitsuses ja tegin selle ettepaneku, et me võiksime selle õpetajate
palgakasvu sammu riigieelarvestrateegias kokku leppida. Siiani ei ole seda tehtud. Mis ei tähenda, et haridusminister ja seda jätkuvalt võiks
taotleda ja põhjendada, miks see on oluline," rääkis Kersna.

"Mina arvan ka, et see on oluline, aga seda ei saa teha täna ehk siis 2023. aasta novembris. Riigieelarvestrateegia menetlemine on omakorda seotud
majandusprognoosiga. Täna tõesti valitsus ei saa anda lubadusi, mis puudutavad aastat 2025 ja sealt edasi," väitis ta.

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) ettepanek riigile on palgatõus 11 protsenti järgmisel aastal, aga ka kaheksaprotsendiline palgatõus tagab töörahu. Veel on võimalik haridustöötjatel valitsusele vastu tulla ja leppida madalama palgatõusuga järgmisel aastal, aga see eeldab, et haridustöötajad saavad kollektiivse lepingu järgnevateks aastateks, kuidas tõsta õpetajate töötasu 120 protsendile Eesti keskmisest palgast.

Riiklik lepitaja tegi ettepaneku kehtestada uuest aastast õpetajatele kaks töötasu alammäära tõstmist: kvalifitseeritud õpetajatele 4,3 protsenti ja kvalifikatsioonita pedagoogidele 1,77 protsenti. EHL-i esimehe Reemo Voltri sõnul ei nõustu liit ettepanekuga. Nüüd on riiklikul lepitajal võimalik välja tulla uue lepitusettepanekuga.