Tööjõumaksude tasumist on toetanud majanduslangusele vaatamata tugevana püsinud tööturg ja keskmise palga kasv. Palgafond kasvas üheksa kuuga mullusega võrreldes 11,6 protsenti. Viimastel kuudel on töökohtade arv aga vähenenud, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kasvanud finantssektori intressitulude tõusu ja eelneva aasta erasektori kasumite kasv.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas üheksa kuuga eelneva aastaga võrreldes 11,5 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa kolme kvartali laekumist mõjutasid kõrgem maksuvaba tulu ja selle kasutamise edasi lükkamine,  tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. Tööealistelt teisest pensionisambast lahkujatelt laekus kümne kuuga 43 miljonit eurot tulumaksu, mida on 35 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal sama ajaga.

Tulumaks hoiuseintressidelt liigub tõusvas joones. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 11,4 protsenti.

Tarbimismaksude tasumine on kasvanud mõõdukalt, seda on negatiivselt mõjutanud kindlustunde langus ja ostujõu vähenemine. Käibemaksu tasumine kasvas mullusega võrreldes 4,9 protsenti. Kindlustunde languse kõrval on tarbimist mõjutanud ka säästude ammendumine.

"Samas annab viimaste kuude üle kahe korra kiirem keskmise palga kasv hinnatõusuga võrreldes perspektiivi ostujõu taastumiseks ja ühtlasi käibemaksutulu jõudsamaks tõusuks edasistel kuudel. Kui mullu samal ajal suutsid ettevõtted julgeoleku- ja energiakriisi tingimustes maksuvõlga vähendada, siis sel aastal enam mitte," kirjutas Tuvikene.

Suurenenud on ka ettevõtete käibemaksu võlgnevuste summa. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis käibemaksuvõlg viie miljoni võrra ehk kolm protsenti ning küündib 171 miljoni euroni, mis avaldab käibemaksu tasumisele negatiivset mõju.

Aktsiiside tasumine vähenes üheksa kuuga möödunud aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi võrra. Kui tavaliselt tarbimine suvekuudel hoogustub, siis tänavu pöördus aktsiiside tasumine kolmandas kvartalis langusesse.

Aktsiisidest on tasumine eelmisest aastast kõrgem vaid tubakaaktsiisil ning seda tulenevalt aasta alguses toimunud aktsiisimäära tõusust. Lisaks mõjutab seda aastat positiivselt tubakavedelike aktsiisi tasumise kohustuse taastumine.

Alkoholiaktsiisi tasumine on vähenenud, kuna lahja alkoholi on deklareeritud väiksemas koguses. Kange alkoholi koguste deklareerimine on vähenenud marginaalselt.

Kütuseaktsiisi tasumine langes kolmanda kvartali lõpuks aasta varasemaga võrreldes 2,4 protsenti.

"Kuigi viimastel kuudel on kütuse jaehinnad võrreldes aastataguse ajaga langenud, ei ole sellele järgnenud tugevat impulssi tarbimisele," märkis Tuvikene.

Kogumüügist veerandi moodustav bensiini jaemüük on viimastel kuudel aastatagusega võrreldes kasvanud, kuid seda toetab eelmise aasta madalam baas, mil kõrge hinnakasv vähendas tarbimist.

"Hinnast mitte nii sõltuv diislikütuse hulgimüük jätkab vähenemist ning langus on pigem süvenenud, selle taga seisab peamiselt töötleva tööstuse ja raudteevedude nõrgenenud majanduslik olukord," kirjeldas Tuvikene.