Rohetehnoloogia messi tarbeks on Tallinn lasknud ehitada Kultuurikatla ja Linnahalli vahele 4500-ruutmeetrise ajutise paviljoni, mida hoitakse soojas diislikütusega, et roheteadlastel, -ettevõtjatel ja -investoritel külm ei hakkaks. Öösel aga valgustab pealinna taevast roheline laserkiir. Viiepäevane üritus maksab kolm miljonit eurot.

"See, kuidas neid telke köetakse, me oleme loonud ajutise elektriühenduse ja hankinud ainult roheelektrit. Samamoodi need generaatorid, mis siia sooja toodavad, on 100 protsenti taastuvast allikast, pärit rohediislist," ütles NEXPO Tallinna koordinaator Teele Joost.

"Ja me tarbime siin rohesertifikaadiga elektrit," ütles Kingent Managementi produtsent Kalle Kingsepp, kelle sõnul kulub telgi soojendamiseks palju diislit.

"See on ikka mitmeid tonne, see on mitmeid tonne," sõnas ta.

Kuigi korraldajate sõnul on muist paviljoni ehituseks kasutatavatest materjalidest mitmendal ringil või taaskasutatav, toodeti "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt just selle ürituse tarbeks juurde 1400 ruutmeetrit PVC-d, mis katab paviljoni põrandaid, seinu ja lagesid. PVC-d omakorda toodetakse naftast.

"No mille järgi mõõta seda jalajälge? Me sellist mõõtmist siin nüüd, süsinikujalajälge tonnides ei tee," ütles Kingsepp vastuseks küsimusele, milline on sündmuse ökoloogiline jalajälg.

Tallinna opositsioon on algatuse suhtes kriitiline ja peab üritust rohepesuks.

"Siin on isegi seda diislilõhna tunda. Olgu ta nüüd kuitahes roheline, diisel on diisel. /.../ Kahtlemata peab kaaluma, kas me peaksime selleks lööma uue ajutise hoone püsti või on võimalik kasutada ka selleks olemasolevaid kohti. /.../ Neid tuleb kaaluda mitte ainult rahas, aga ka keskkonna jalajäljes," kommenteeris Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere.

"Kahtlemata peab iga ürituse korraldaja teadma, kui palju on kas või hinnanguline ürituse keskkonna jalajälg, mis puudutab hoonet, kütmist ja ka siia pääsemist," lisas ta.

"Sellistel üritustel, kus võib-olla konkreetselt käsitletaksegi rohetehnoloogiaid ja üritatakse olla väga innovatiivsed ja rohetehnoloogilised, peaks olema ka selline baashügieen, just sellised keskkonnale mõeldud. /.../ Kogu selle Tallinna rohetemaatikas on olemas selliseid rohepesu aspekte. /.../ Kui bussiootepaviljonid katta muruvaibaga või panna raekoja platsi kaks pinki, üks puu, see ei ole rohepealinna tiitel," rääkis Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Tõnis Mölder.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik (KE) kriitikaga ei nõustu.

"Kindlasti on need aspektid, mida ürituste korraldamisel arvesse võtta, ka kirjekdatud. Ka siia jalgsi tulemise soovitus, näiteks ise tulin Vabaduse väljakult trammiga. /.../ Aga tegelikult on see ühe ambitsiooni väljendus. /.../ Me tahame Tallinnas liikuda selles suunas, et kui me räägime rohetehnoloogiatest ja sellisest järgmisest Eesti eduloost, siis seda võiks seostada justnimelt Tallinnaga ja pakkuda seda kokkusaamise kohta nii ideedele, investoritele, teadusele. Ja Tallinna linna kui sellise avaliku sektori asutuse roll olekski pakkuda seda platvormi, kus kõik kokku saavad, erinevad osapooled, ja sellest võiks sündida midagi maagilist," rääkis Terik.