Relvaomanike liit saatis kolmapäeval siseminister Lauri Läänemetsale pöördumise, kus kritiseerib politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegevust relvalubade väljastamisel ja pikendamisel.

"Relvandusringkondades, erialagruppides ja kogukondades on juba ammu teemaks see, et PPA on hakanud jõuliselt ja paljudel juhtudel kahjuks ka selgelt õigusvastaselt takistama nii uute relvasoetamislubade väljastamist kui
ka piirama olemasolevate relvalubade pikendamist," teatas liit kirjas, millele olid alla kirjutanud relvaomanike liidu juhatuse liikmed Hillar Põldmaa, Daimar Liiv, Marie Fischer ja Vootele Voit.

Nad märkisid, et juba üle aasta nõutakse iga soetamisloa taotlejalt esimese asjana detailset põhjendust, milleks inimene soovib uut relva soetada, kuid PPA ametnikud ei aktsepteeri enamikku argumenteeritud ja mõistlikke põhjendusi, mida relvataotlejad esitavad, ning keelduvad selletõttu soetamislubasid väljastamast või üldse taotlusi menetlusse võtmast.

Oma väidete tõestamiseks tõi liit hulga näiteid ligi poolesajast relvataotlejate kaebusest, mis liiduni on viimase aasta jooksul jõudnud. Keeldumiste muster on liidu hinnangul üldjoontes sarnane.

Näiteks on politseiametnikud uurinud relvaloa taotlejalt, miks ei piisa tema olemasolevast loast turvalisuse tagamiseks, samuti on taotlejale öeldud, et Eesti kriminogeenset olukorda silmas pidades on eluliselt väheusutav, et enese ja vara kaitseks oleks vaja mitut relva.

"See, et soovite relva enese ja vara kaitseks, on nähtav taotlusest, kuid palun
põhjendada oma soovi kaitsta ennast relvaga," tõi liit näite ametniku küsimusest.

"Müüge oma olemasolev relv maha, siis väljastame teile uue soetamisloa," kõlas teisele taotlejale antud soovitus.

Samuti on PPA relvaloa soovijalt küsinud, mil viisil ta füüsiliselt oma vara kaitseb ning kui tihti ja kus relva kannab, aga ka seda, miks laskespordiga tegelejal on täpsemalt uut relva tarvis, kui aktiivne sportlane ta on ja millisel võistlustel on ta osalenud.

"Palun teil selgitada relva vajadust jahipidamise vaates. Kui tihti te jahil käite?
Millisesse jahiseltsi kuulute? Millistest jahtidest võtate osa? Milliseid ulukeid te
kütite," küsis politsei liidu sõnul ühel taotlejalt.

Relvasoetamiseks luba taotlenult, kes põhjendas seda vana relva kulumisega ja märkis, et see tõrgub ega ole enam jahil ega spordivõistlusel usaldusväärne, kuid sobib veel tiirus harjutamiseks, küsis PPA, et kui vana relv on ebausaldusväärne, miks ta seda politseile hävitamiseks üle ei anna.

Ka tõi relvaomanike liit näite, kus taotleja soovis osta väiksema kaliibriga relva, et odava laskemoonaga harjutamas käia, kuid sai politseiametnikult vastuse, et laskemoona hind ei ole põhjus teist relva soetada. Hiljem telefonitsi küsis politseinik taotlejalt, milleks talle relv, kui ta ei jaksa sellele isegi laskemoona osta.

Üks relvaomanik sai relvaloa pikendamise taotlusele keelduva vastuse, sest oli jaganud oma sotsiaalmeediakontol välismaist videot, kus tulistati muusika rütmis vintpüssidega märke. PPA nõudis video eemaldamist, märkis liit.

Üks relvaloa taotleja põhjendas seda vajadusega tagada turvalisust seoses Venemaalt lähtuva võimaliku sõjaohuga. PPA vastas, et ei väljasta relvalube olukordadeks, mis võivad taotleja arvates tulevikus juhtuda, näiteks sõda, ning lisas, et kui inimene tahab panustada riigikaitsesse, võib ta astuda Kaitseliitu.

"Viimane põhjendus on relvaomanike liidu arvates eriliselt küüniline, sest absoluutselt kõik hädakaitsejuhtumid ja olukorrad on ju tulevikus aset leidvad. Kui reaalne hädakaitseolukord või sõda käes, siis on hilja minna relva soetama," tõdes relvaomanike liit.

Samuti on PPA liidu sõnul kasutanud taktikat, kus lubadegrupi menetleja selgitab taotlejale telefonitsi, et järgmist soetusluba ei väljastata niikuinii ja teeb ettepaneku, et inimene võtaks oma taotluse ise tagasi, lubades sellisel juhul ka soetamisloa riigilõivu tagastamist.

Probleeme ei ole olnud mitte ainult uute soetamislubade saamisega, vaid ka olemasolevate relvalubade pikendamisega.

"Relvaomanike Liit on saanud signaale, et PPA on küsinud ka relvaloa pikendamisel iga turvalisuse tagamise otstarbega relva kohta uut detailset põhjendust, millist ohtu relvaomanik endale tunnetab ning milline vara vajab tulirelvaga kaitsmist," märkis liit.

Nende hinnangul on praeguses relvaseaduses puudujääk, nimelt on füüsilisele isikule lubatud relv turvalisuse tagamiseks, jahipidamiseks, spordialaga tegelemiseks, kutsealal tegutsemiseks või ajaloolise sündmuse etendamiseks või kollektsioneerimiseks. Nimekirjast on aga puudu sagedane põhjus, miks inimene endale soovib relva osta - nimelt relvahuvi ja laskeharrastus.

"Jah, meil on küll ühe võimaliku otstarbena laskesport, aga see nõuab taotlejalt pädeva spordiklubi liikmelisust, aktiivset tegutsemist laskesportlasena ning regulaarset võistlemist ja/või kvalifikatsiooninormide täitmist," märgib liit.

"Paljud inimesed aga sooviksid tegeleda laskmisega harrastaja, mitte tippsportlase tasemel ning sellega piirduda. Seega ainus võimalik otstarve, mille alusel endale harrastusrelvi taotleda, oligi senini "enese ja vara kaitse". Paraku on seda tänasel päeval hakatud võtma sõna-sõnalt ning PPA keeldub uute relvasoetamislubade väljastamisest ettekäändel, et "turvalisuse tagamiseks" ei ole inimesele rohkem kui ühte relva vaja," lisab liit.

Politsei: viimastel aastatel oleme rangemaks muutunud

Politsei- ja piirivalveameti major Anneli Annist ütles pöördumise kommentaariks, et veel kolm aastat tagasi väljastas PPA relvalube nii, et inimese tausta küll uuriti, aga põhjendusi, miks tal päriselt relva vaja on, ei küsitud. Nüüd on aga kurssi muudetud.

"Viimastel aastatel me küsime sisulisi põhjendusi," kinnitas ta ja tõi näiteks, et kui inimesel on enda vara kaitseks juba kaks relva, küsib menetleja tema käest, miks tal kolmandat relva tarvis on.

"Me mõistame, et võib-olla need relvaomanikud, kes ei ole harjunud nende küsimustega, ütlevadki, et ei ole see küsimine õigustatud," sõnas Annist.

Suunamuutuse põhjenduseks ütles ta, et PPA on ise targemaks saanud ja ka näiteks Lihula tulistamise järel vaatasid nad oma relvalubade väljastamise protsessid üle ja tõdesid, et lubade väljastamine käis varem liiga lihtsalt.

Ta lisas, et relvaloa küsimuses on käimas ka üks kohtuasi, kus inimene, kellel on väga palju relvi muu hulgas enese vara kaitseks, kaebas PPA otsuse peale ja esimeses astmes andis kohus õiguse politseile.

"Kohus ütles, et eluliselt ei ole usutav selline suure hulga relvade vajadus enese vara kaitseks. Kuskilt jookseb mõistlik piir. Ma ei tea, kuidas relvaomaniku piir on, kas tema piir on 10 või 15 relva juures. Siis võibki menetleja küsida, et kui see inimene tahab juba seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat relva – ja nad on täpselt sama marki relvad – enese vara kaitseks, tahes-tahtmata tekib küsimus, et miks veel," sõnas Annist, kelle sõnul tuleb selliseid juhtumeid neil ette iga päev.

Relvaloa taotlejatele tehakse taustakontroll, mille käigus võidakse uurida ka tema sotsiaalmeediakontosid. Välistavateks asjaoludeks võivad olla lisaks teatud süütegudele ka näiteks vaimse või füüsilise tervisega seotud asjaolud, mis taustakontrollist välja tulevad. Kui aga probleeme ei ilmne, tuleb relvaloa taotlejale koju piirkonnapolitseinik, kes muu hulgas vaatab üle relvahoiutingimused.

"Kui ka piirkonnapolitseinikult midagi negatiivset ei tule, siis inimene suunatakse alles relvaeksamile," rääkis Annist. "Laskekatsele saab siis, kui teooriaosa on positiivselt sooritatud. Ja kui laskekatse on ka sooritatud, relvaeksam tervenisti sooritatud, siis alles väljastame relvaloa."

Annisti sõnul on relvaseaduses ka mõisted nagu "käitumine" või "eluviis", mis tähendavad, et inimesel ei pruugi olla ühtki kehtivat karistust, aga tema taustas on näha järjepidevaid probleeme, näiteks palju liiklusrikkumisi, lähisuhtevägivald või kriminaalasi, mis on oportuniteediga lõpetatud.

"Ka see on meie jaoks oluline, sest tegu on toime pandud, kõiki neid asju me hindame. Võib ka juhtuda nii, et inimese käitumine, eluviis ei ole selline, et ta oleks relvaomanikuna usaldusväärne ja inimene ei saa relvaluba," selgitas ta võimalikke keeldumise tagamaid.

Rääkides laskespordist, ütles politseimajor, et on inimesi, kes tahavad ise relvaga trenni teha, soovimata liituda laskespordiklubiga ja selles osas on relvaseaduse sätted ajale jalgu jäänud. Vaja oleks muudatusi ja tema teada on ka siseministeerium sellega päri ning plaanib asjaga lähiajal tegeleda.

Tänavu on PPA pikendanud umbes 3000 inimese relvaluba ja ennistamata jätmisi on olnud alla saja. See tähendab Annisti sõnul, et enamik relvaomanikke on kohusetundlikud ning pikendamisega seotud takistused on tegelikult väiksema ringi inimeste mure.