Akkermann ütles ERR-ile, et opositsiooni esitatud muudatusettepanekuid on liiga palju, et läbirääkimisi pidada. Kõige rohkem, üle 700, on esitanud muudatusettepanekuid EKRE, kes tegeleb obstruktsiooniga.

"Ma tegingi ettepaneku neile veelkord mõelda, kas osa oma sadadest ettepanekutest tagasi võtta ja siis tähtsamate muudatusettepanekute üle läbi rääkida. Seetõttu ei teinud komisjon eile saali saatmise otsust," ütles Akkermann.

"Läbi rääkida opositsioonierakondadega saab ikkagi hoomatava arvu muudatusettepanekute üle," lisas ta.

Isamaa ja Keskerakond obstruktsioonis ei osale ja nende esitatud muudatusettepanekute arv on oluliselt väiksem. Akkermanni sõnul vaatab aga rahanduskomisjon opositsiooni muudatusettepanekuid ühe kogumina ja ka neid ei saa toetada.

"Isamaa ja Keskerakonnaga läbirääkimiste pidamine neid EKRE muudatusettepanekuid tagasi ei lükka, selles mõttes saali ju ikka minna ei saa," sõnas Akkermann.

Akkermanni sõnul on lootus erakondade juhtkondade omavahelistel läbirääkimistel.

"Ma arvan, et järgmisel nädalal on kõik erakonnad Toompeal koos, võib-olla siis
sünnib ime," lausus Akkermann.

"Kuna muudatusettepanekud on palju, siis ongi selline aeg, kus erakondade juhid proovivad kokku leppida, et missuguseid opositsiooni muudatusettepanekuid siis
koalitsioon saaks toetada ja kas sellisel juhul ülejäänud võetakse tagasi.
Ma tean ka, et Martin Helme ja Kaja Kallas on kohtunud, aga see kohtumine ei olnud just viljakas. Ma eile küsisin Martin Helme käest, et kas ta soovib tagasi võtta või mõned nendest välja valida, siis ta ei soovinud," rääkis Akkermann.

Akkermanni sõnul oleks saalis võimalik läbi hääletada kuni 300 muudatusettepanekut, aga praegu on neid üle 700. "Praegu ei saa seda saali saata. Riigikogu liikmed jookseksid 10 minuti kaupa trepist üles-alla mitu kuud," sõnas Akkermann.

2024. aasta riigieelarve seaduseelnõu on seni läbinud ühe lugemise.

EKRE esimees Martin Helme ütles esmaspäeval, et nad jätkavad riigieelarve vastuvõtmise ja sellega seotud eelnõude venitamist kuniks tulevad erakorralised valimised.

"Eelmisel nädalal oli jälle üks Norstati küsitlus, mis ütles, et toetus erakorralistele valimisteleon on veidi kasvanud. 55 protsenti Eesti inimesi arvab, et see on lahendus poliitilisele patiseisule, meie ka arvame. Ja see tähendab seda, et me teeme süstemaatiliselt seda tööd siin riigikogus, et kutsuda esile erakorralisi valimisi," rääkis Helme.