Jõks rääkis, et kui 25 aastat tagasi sai näha, kuidas Eestis parlamentaarset demokraatiat üles ehitatakse, siis praegune põlvkond on tunnistajaks sellele, kuidas pretsedenditult parlamentaarse demokraatia vundamenti uuristatakse.

Jõksi sõnul kaotab riigikogu patiseisust Eesti riik.

"Võib-olla polegi kõige olulisem see, kes siin täpselt süüdi on, sest selles olukorras ei ole võitjaid ega kaotajaid sõltumata sellest, millised on meie poliitilised eelistused või kuuluvus. Siin tegelikult Eesti riik kaotab. Võib öelda, et nii parlamentaarne obstruktsioon kui ka usaldushääletusega sidumine, mõlemad oma piiramatus vormis on ohuks parlamentaarsele demokraatiale. Seda on riigikohus öelnud, et kui liiga palju usaldushääletusega seod, see välistab parlamentaarse debati – võetakse vastu seadus, mida arutatud pole –, kui liiga palju obstruktsiooni on, siis on jälle teine oht, et parlamendis valitsev koalitsioon ei saa oma lubadusi ellu viia," selgitas Jõks.

Ta on nõus õiguskantsler Ülle Madisega, et obstruktsiooniks esimese põhjuse andis valitsuskoalitsioon, kui parlamentaarse debati vältimiseks kohe pärast valimisi ilma otsese vajaduseta sidus väga palju eelnõusid usaldushääletusega. "Ja pärast naudime juba neid vilju ja siin pole võimalik öelda, kes on must, kes on valge," sõnas Jõks.

Obstruktsiooni ehk parlamenditöö tahtliku takistamise puhul tuleks Jõksi sõnul eristada, mis on selle eesmärk.

"Lubatav ja aktsepteeritav ja arusaadav on see, kui obstruktsioon on seotud mõne konkreetse eelnõuga, milles on mingid probleemid. Näiteks kui pole mingeid küsimusi analüüsitud, pole kaasatud, siis on selge, et obstruktsioon on opositsiooni ainus relv. Kui obstruktsiooni eesmärk on parlamenditöö seiskamine selleks, et esile kutsuda erakorralisi valimisi või et peaminister astuks tagasi, et tuleks maailmalõpp või on mingi muu huvi, siis see ei ole tegelikult põhiseaduse mõtte kohaselt lubatud. Ja seda on riigikohus ka vähemalt kahel korral väga selgelt öelnud, et parlamendi töövõime on olulisem kui kitsad poliitilised huvid parlamenditöö takistamiseks," selgitas ta.

"Ma olen kindlasti sellise praktika vastu, kus parlamenditöö takistamiseks lihtsalt pakutakse erinevaid jõustamiskuupäevi, erinevaid protsente. Selles osas me ju oleme näinud, et kõik praegu parlamendis olevad erakonnad on seda obstruktsiooni kui relva kasutanud, välja arvatud Eesti 200. Selles pole midagi uut. Aga aktsepteerima peaks selliseid muudatusettepanekuid, mis teeksid seda seadust paremaks," ütles Jõks.

Jõks märkis, et koalitsioon ei tohiks usaldushääletust kasutada mugavuslahendusena, kuid tuhandete muudatusettepanekute korral ei ole samas muud võimalust parlamenditöö jätkamiseks.

"Mugavuslahendusena selles mõttes, et debatti vähendada, arutelusid vähendada, kiiresti eelnõud vastu võtta. Aga olukorras, kui tõesti on üle 2000 muudatusettepaneku esitatud, siis, oleme ausad, ega tegelikult parlamenditöö jätkamiseks ka mingisugust muud võimalust ei ole kui usaldushääletusega sidumine," ütles ta.

"Kas need konkreetsed seitse eelnõu pidi usaldushääletusega siduma, on suhteliselt raske öelda. Ma ise olen mõnda eelnõu põhjalikult analüüsinud ja ma olen seal näinud küll väga palju õiguslikke probleeme. Ehk teisisõnu, kui need usaldushääletusega seotakse, siis need probleemid sinna sisse jäävad ja nendest probleemidest võib kannatada tulevikus Eesti konkurentsivõime, eestimaalaste heaolu, töökohtade arv jne," lisas ta.

Opositsioon ootab riigikogu patiseisu lahendamiseks abi presidendilt. Jõks kahtleb, et president aidata saab.

"President tasakaalustaja, vahendaja, aga olukorras, kus kõik parlamendierakonnad on sügavale kaevikutesse kaevunud ja pilluvad sealt vastaspoolele granaate, ma ei usu, et presidendil õnnestub seda vastasseisu kuidagi ületada. Aga proovida kindlasti tasub," ütles ta.

"Aga presidendil on ka teine võimalus – jätta seadus välja kuulutamata vastuolu tõttu põhiseadsega, kui presidendi arvates usaldushääletusega on liialdatud. Aga arvan, et EKRE on teinud kõik vähemalt endast oleneva, et president seda võimalust ei kasutaks, sest vastasel juhul, kui EKRE huvi on esile kutsuda erakorralised valimised, siis kui president jätaks selle seaduse, mis on usaldushääletusega seotud, välja kuulutamata, siis justkui presidendil oleks sama eesmärk, erakorralisi valimisi esile kutsuda," rääkis Jõks.