"Praegusel hetkel Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu võttis küll otsuse vastu, et seda pakkumist ei ole võimalik meil siiski vastu võtta, sest pikka vaadet selles valitsuse plaanis ei näe me kuskil ja mingit kindlust see meile tuleviku osas ei anna. Seda enam, et õpetajad on saanud väga jõulist toetust ühiskonnalt, et jätkata Eesti hariduse eest seismist. Me seisame meie kõigi tuleviku eest, et Eesti oleks ikkagi haritud riik, mis tagaks Eesti riigi edukuse ka tulevikus," rääkis Voltri.

Tema sõnul ootavad õpetajad ära lepitusprotsessi lõppemise, mis peaks tulema kolmapäeval ning neljapäeval asub liit konkreetsemalt arutama seda, millal ja kuidas streikima hakatakse.

"Streik on tõesti vahend oma soovide jõustamiseks ja me tõesti ootame ära lepitusprotsessi lõppemise, mis hiljemalt kolmapäeval ilmselt tuleb, kui lepitaja lõpetab siis selle lepitusprotsessi. Siis me saame hakata konkreetselt rääkima kuupäevadest ja ka streigi vormist täpsemalt. Aga kui ei tule mingeid vahepealseid arenguid, siis me ilmselt peame tõesti minema streigini välja," rääkis ta.

Voltri selgitas, et streigist tuleb kaks nädalat ette teatada, mis tähendab, et ilma kokkuleppele jõudmata toimub tähtajatu tööseisak tõenäoliselt juba sel aastal enne jõule.

"Kui lepitusprotsess veel venima ei jää, kui kolmapäeval lõpeb lepitusprotsess ikkagi ilma kompromissi saavutamata ja uut lepituskoosolekut ega ettepanekut ei tule, siis ilmselt me saame neljapäeval uuesti otsustada. Ja me peame kaks nädalat ette teatama, siis saame rääkida konkreetsematest kuupäevadest," sõnas Voltri.

Tema kinnitusel on haridustöötajad ka edaspidi avatud igasugustele aruteludele ja lahenduste leidmisele, aga pakutud 4,3-protsendiline palgatõus on liiga vähe ning lisaks ootavad õpetajad konkreetseid ettepanekuid järgnevateks aastateks.

"Praeguse ettepanekus, mille lepitaja tegi, polnud mingit konkreetset ettepanekut, kuidas järgmiste aastate osas kokkuleppeni jõutaks või vähemalt konkreetseid samme, et alustada läbirääkimisi. Oli ettepanek, et võiks hakata mingeid läbirääkimisi pidama, aga konkreetset kohustust osapooltele ei pandud," rääkis Voltri.

"Ja muidugi meie palga alammäär, mis on kolm korda väiksem kui meie esialgne ettepanek oli ja kaks korda väiksem kui meie kompromissettepanek oli, siis kahjuks sellist ettepanekut me ei saa vastu võtta, sest me räägime siiski Eesti hariduse tulevikust. Oluline on just, et järgmisteks aastateks saaks kindlust, et noortel ja ka praegustel õpetajatel oleks motivatsiooni ametis jätkata," lisas ta.

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau saatis reedel Eesti haridustöötajate liidule ning haridus- ja teadusministeeriumile lepitusettepaneku kollektiivse töötüli lõpetamiseks. Ettepaneku kohaselt tõuseks 2024. aastal üldhariduskooli õpetajatel, kes vastavad pedagoogi kvalifikatsiooninõuetele, töötasu alammäär 76 eurot ehk 4,3 protsenti ning moodustaks 1825 eurot kuus. Neil õpetajatel, kel pedagoogi kvalifikatsiooni veel pole, on vastavad numbrid 31 eurot ehk 1,77 protsenti ja 1780 eurot.

Eelarve projektis on 10 miljonit nähtud ette alampalga kasvuks ja sellele lisaks siis 13,7 miljonit eurot nähtud õpetajate palga diferentseerimise fondi suurendamiseks 20 protsendini. Need lahtrid tõstis riiklik lepitaja oma ettepanekus ringi.

Valitsuskabinetis vaidlesid poliitikud neljapäeva õhtul õpetajate palgatõusu üle tunde. Kõik kolm osapoolt on seisukohal, et järgmise aasta eelarvesse suuremat palgatõusu ei mahuta. Küll aga jätkuvad vaidlused selle üle, kuidas tõsta õpetajate palka järgmistel aastatel ja kust leida selleks raha.

"Sotsiaaldemokraadid ütlesid seda siis, kui me tegime eelarvestrateegiat, et 2024, me saame aru, ei ole võimalik seda eelarvest tulenevalt teha. Aga 2025 ja 2026 peavad tõusma õpetajatel, päästjatel, politseinikel ja teistel palgad," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kohtub esmaspäeval omavalitsuste ja õpetajate esindajatega. Tema sõnul jääb praegune töötüli ilmselt lahendamata, kuid tema soovib alustada läbirääkimisi 2025. kuni 2027. aasta palgakokkuleppe sõlmimiseks. Koalitsioonileppe järgi peaks õpetajate palk tõusma 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.

"Meil on vaja tegeleda riigieelarve tuludega. Meil ei ole täna katet sellele õpetajate palgatõusule, mida 2025-2027 oleks vaja teha. Seda katet ei ole. Ja meil on vaja tegeleda valitsuses selle katte leidmisega. See tähendab, et ka haridusvaldkonna sisse tuleb vaadata ja ma olen valmis ka sealt neid vahendeid leidma, sest õpetajate palkade küsimus on üks kõige olulisemaid küsimusi," selgitas Kallas.

Tema sõnul kogu õpetajate palgatõusuks vaja minevat raha haridussüsteemist ei leia.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles, et raha palkadeks tuleb leida haridussüsteemist, sest muud võimalused tähendaksid maksude tõstmist.

"See, kui me leiame kokkuhoiukohti, neid kohti, mida me saaksime teha efektiivsemalt ja seda eeskätt ka haridusvaldkonnas, siis seal on tõesti võimalik leida neid vahendeid ja samamoodi koostöös omavalitsustega, et seda palka pikemas vaates tõsta," ütles Võrklaev.

Koalitsioonipoliitikud tunnistavad, et olukord valitsusliidus on pingeline. Samas ütlevad nad, et valitsus õpetajate palkade teemal kukkumas pole.