X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Õpetaja: me pole ahned, vaid teinud seda tööd aastaid olematu raha eest

Foto: ERR

Eesti õpetajad ei ole ahned, vaid teinud oma tööd aastaid praktiliselt olematu raha eest, kuid ühel hetkel saab missioonitunne otsa, ütles õpetajate liidu juhatuse liige, Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja Mihkel Kõrbe "Esimeses stuudios".

Kõrbe rääkis, et Eesti rahvas streigib pigem vähe, siis õpetajad võiksid otsa lahti teha küll. Samas ei ole ta veel veendunud, kas tõenäoliselt tulev streik õpetajatele midagi juurde annab või mitte

"Kui streik tuleb, siis ta tuleb. Mind huvitabki ja ma polegi endale lõplikult selgeks teinud, kas see midagi aitab, kas see ärritab ühiskonda, et õpetajad lähevad jälle raha nõudma, sest meedia kahjuks kajastab hariduse puhul alati peamise uudisena õpetajate palgatõusu igal aastal. Me ei räägi väga palju õpetaja töö sisust ja kasvanud töökoormusest, vaid kogu aeg on palganumber selline tont, mis käib ringi. Ma pole täna veendunud, kas see streik midagi õpetajatele juurde annab või mitte," rääkis ta.

"Arvestades, kui vähe Eesti rahvas streigib, siis õpetajad võiksid selle otsa lahti teha. Ja arvestades, et õpetajaid on üldhariduskoolides umbes 15 000, kui me streikima hakkame, küll siis ühiskond märkab. Küll aga laiem diskussioon ühiskonnas õpetajaameti ja hariduses toimuva üle on vajalik. Ja kui selleks on vaaj streiki, siis olgu selleks meetmeks streik, kui muudmoodi ei saa," sõnas Kõrbe.

Tema kinnitusel on õpetajad aastaid teinud oma tööd liiga madala palga eest ja ühel hetkel jaks lõpeb.

"Õpetaja pole ahne. Õpetaja on, ma arvan, väga ohvrimeelselt teinud aastaid seda tööd praktiliselt olematu raha eest, missioonitundest. Aga ühel hetkel missioonitunne ei maksa sinu arveid, sinu laste ekskursioone kinni, vaid selleks peavad minema magistrikraadiga, õpetajakvalifikatsiooniga inimesed suvel täiendavalt tööle. Õpetaja suvepuhkuse ajaks leiab töö, et teenida lisaraha, et elada inimväärset elu. See pole normaalne ja ma näen, et suvest tagasi tulev kolleeg pole teps mitte puhanud, vaid teinud tööd hommikust õhtuni, käinud Soomes maasikaid korjamas, hotelli koristamas selleks, et lisaks teenida raha. Ühel hetkel missioonitunne saab otsa," selgitas ta.

Kõrbe lisas, et viimastel aastatel on õpetajatele liig olnud ka koroonakriisiga ja Ukrainast tulnud õpilaste õpetamisega kohanemine. "Seda on kõike liiga palju ja täna see õpetaja palk enam ei korva seda kõrgendatud ootust, mille ühiskond õpetajale peale paneb."

Valitsuse sõnul ei ole riigil raha, et tõsta õpetajate palka tuleval aastal sellises mahus nagu õpetajad lootnud on. Kõrbe selgitas, et pigem oleks võinud valitsus öelda ausalt, et ei tõstagi õpetajate palka ja tulla välja pikaaegse plaaniga palgatõusuks.

"Me ei taha iga aasta oktoobris hakata jaurama, et kas õpetajate palk tõuseb või ei tõuse. Andke see perspektiiv ette, et täna ei saa tõsta, aga meil on see mõte ja plaan olemas. Ma arvan, et sellega oleks õpetajad rahul. Aga et hakkame mängima, et eurode kaupa nihutame, et aga teil ju palk tõuseb," kommenteeris ta.

Riik peab aru saama, et emakeelne haridussüsteem ongi luksuskaup

Valitsus soovib viia lõpule koolivõrgureformi ning üks idee on kõrgemates kooliastmetes väiksemaid koole liita. Kõrbe sõnul ongi Eesti haridussüsteemi hoidmine kulukas, kuid samas on Eesti koolide eriilmelisus nii suur väärtus, et seda lihtsalt Exceli tabeliga ära lõhkuda ei tohiks.

"Me peamegi aru saama riigina, et Eesti-sugusel väikeriigil omada emakeelset haridussüsteemi ongi väga kulukas ja see ongi luksuskaup ja kas ühiskonnana me oleme valmis seda maksma ja ei tee täna haridusotsuseid ainult Exceli tabeli põhjal. Sest mitmed ministrid räägivad, kuidas nad käivad mööda koole, hindavad Eesti kooli eriilmelisust, et igal koolil on oma eripära. See Eesti kooli omapära, et sa lähed igasse Eesti kooli ja sul on täiesti erinev koolikultuur, omad ägedad traditsioonid, see on selline rahvuslik väärtus, et kui me seda Exceli tabeliga hakkame ajaloo prügikasti viskama, no kahju," rääkis Kõrbe.

Kommenteerides riigikogus toimuvad opositsiooni ja koalitsiooni võitlust, ütles Kõrbe, et haridusest tuleks poliitika eemal hoida. Lisaks tuletas ta meelde, et praegustest poliitikute otsustest sõltub see, kuhu Eesti noored 50 aasta pärast jõuavad.

"Kui kuus hobust üritavad ühte vankrit igaüks eri suunda vedada, siis ongi väga keeruline kohale jõuda sinna laadale selle koormaga. Mina soovitan... esiteks, üks asi on see, et nii nagu 1917. aastal Eesti Õpetajate Liidu asutamisel pandi paika, et ärge pange Eesti koolile poliitilisi ülesandeid, hoidke haridusest poliitika eemale, palun, haridusest, koolist hoidke poliitika väljas ja saage poliitikud aru, kes te seal Toompeal olete, sellest, et viie aasta plaan on tore, aga tänastest otsustest sõltub see, kuhu me oleme 50 aasta pärast jõudnud Eesti noortega."

Õpetaja autoriteet on muutunud

Kõrbe tõdes, et võrreldes ajaga, mil ta ise õpilane oli, on õpetaja autoriteet koolis muutunud. Tema sõnul peab praegu õpetaja tegelema palju sellega, et inimesed on muutunud väga tundlikuks.

"Tegelikult Eesti pere väga hindab õpetajat. See on mingi ebameeldiv kontingent, mis on väga väike, kes arvabki, et õpetaja on muutunud koristajaks, teenindajaks, peaaegu sibiautojuhiks, kes lihtsalt tegeleb õppeteenuse pakkumisega ja mina olen kuningas ja nõuan teenust. See on nii väike osa ja sellise suhtumisega tuleb Eesti kool praegu toime," rääkis ta ja tõi näite, et mõnikord on tulnud õpetajatel õpilaste hindeid selgitada ka perede advokaatidele.

Kõrbe hinnangul ei ole aga õpetaja töö raske ja õpetajad peaksid ka rohkem sellest rääkima.

"Mis seal rasket on. Sul on klassitäis õpihimulisi noori, ägedad kolleegid, 99 protsenti toetavad lapsevanemad. Ma ei taha, et õpetajad oleks ohvrirollis. Meie, õpetajad loome seda kuvandit. Kui me räägime, kui raske on õpetajaamet, mis te arvate, et keegi tahab tulla siis õpetajaks," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: