Riiklik lepitaja saatis reedel Eesti haridustöötajate liidule ning haridus- ja teadusministeeriumile lepitusettepaneku kollektiivse töötüli lõpetamiseks. Ettepaneku kohaselt tõuseks 2024. aastal üldhariduskooli õpetajatel, kes vastavad pedagoogi kvalifikatsiooninõuetele, töötasu alammäär 76 eurot ehk 4,3 protsenti ning moodustaks 1825 eurot kuus.

Neil õpetajatel, kel pedagoogi kvalifikatsiooni veel pole, on vastavad numbrid 31 eurot ehk 1,77 protsenti ja 1780 eurot.

"Kuna riiklikul lepitajal pole tagataskus ühtki miljonit ja ammugi mitte kümneid miljoneid, on see täna parim võimalik pakkumine, mis arvestab nii osapoolte huvidega, riigieelarves pedagoogide palkadeks kavandatud vahenditega kui ka lepitusmenetluse käigus kõlanud ettepanekutega," sõnas riiklik lepitaja Meelis Virkebau.

"Mõistan väga hästi, et lepitusettepanek ei rahulda osapooli täielikult, paraku muid variante haridussektori töötüli lahendamiseks ma praeguses olukorras ei näe. Loodan siiralt, et töörahu väärtustavad nii ministeerium kui ka ametiühing. Seda, et kokkulepete saavutamine eeldab läbirääkijatelt kompromisse, rõhutab ka rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO," lisas Virkebau. 

Virkebau ütles ERR-ile, et nemad ei saa suuremat palgatõusu välja pakkuda, kui valitsus pannud õpetajat palgakasvuks järgmise aasta eelarve projektis. "Ja see suurusjärk on kusagil kusagil 22 miljonit eurot. Meie lähtusime sellest," sõnas Virkebau.

Eelarve projektis on 10 miljonit nähtud ette alampalga kasvuks ja sellele lisaks siis 13,7 miljonit eurot nähtud õpetajate palga diferentseerimise fondi suurendamiseks 20 protsendini. Need lahtrid tõstis riiklik lepitaja oma ettepanekus ringi.

"Tõstsime need ringi, kuna küsitluste järgi saime meie küll selgust, et õpetajad on enam huvitatud alampalga kasvust kui diferentseerimise fondi tõusust. Ühesõnaga - valitsuse eelarve projektis on diferentseerimise fond 20 protsenti õpetajate alampalgast ja meie vähendasime seda 17,1 protsendini. Ma tean, et siin ei ole olemaski häid lahendusi mõlema osapoole jaoks, aga lepitus seda peakski eeldama ja eeldab, et osapooled oleksid valmis ka kompromissideks. Sest kui oleks jäetud nii, nagu eelarve projektis on - 1,77
protsenti alampalga kasvu ja töövõtjate soov kaheksa protsenti palgatõusu -, siis oleksime mõneski katkise küna ees ja sotsiaalsuhetel poleks mingit arengut," selgitas Virkebau.

Virkebau lisas ka, et tema hinnangul on õpetajatel suur vahe, kas nende alampalga kasv oli 1,77 protsenti või on 4,3 protsenti. "Seal on ikkagi tunduvalt suurem tõus. Kvalifikatsioonita õpetajatel, keda meil on ka tuhandeid Eestimaal, tõuseks järgmisel aastal alampalk 1,77 protsenti - see peaks neid jällegi motiveerima omandama kõige lähemal ajal õpetaja kvalifikatsiooni. Need on tugevad motivaatorid ja tegelikult valitsuse jaoks ei muutu siin midagi," lisas Virkebau.

Lepitaja ootab vastust järgmiseks kolmapäevaks

Riiklik lepitaja kutsub ministeeriumi ja ametiühingu kokkuleppega ühinema ka kohalike omavalitsuste ühendusi ning erakoolide pidajaid.

Ühtlasi soovitab riiklik lepitaja viivituseta moodustada neljapoolsed töörühmad, et kooskõlastada eesmärgid ja panna paika teekaart pedagoogide kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste, karjäärimudeli, palgamudeli ja koolivõrgu tuleviku kujundamiseks.

"Mida edukamad on sotsiaalpartnerid nende keerukate ja mahukate ülesannete lahendamisel, seda paremad on võimalused järgmiste kollektiivlepingute sõlmimiseks," lisas Virkebau. "Kahtlemata aitaksid vastastikust mõistmist süvendada ka pedagoogide töötingimusi reguleerivad kokkulepped haridustöötajate ametiühingu ning kohalike omavalitsuste ja nende ühenduste vahel," sõnas ta. 

Riiklik lepitaja ootab haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti haridustöötajate liidu vastust lepitusettepanekule kolmapäeval, 22. novembril kell 15.

Haridustöötajate liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus- ja teadusminister esitas valitsusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suuruses alammäära tõusus, mis tähendab rahaliselt 31 euro suurust brutopalga kasvu.

Eesti haridustöötajate liidu esindaja Reemo Voltri on varem ERR-ile öelnud, et streikima ei mindaks, kui õpetajate palga alammäär tõuseks tuleval aastal kaheksa protsenti. Töörahu säiliks ka siis, kui pakutaks väiksemat tõusu, aga lisaks ka pikaajalist kollektiivlepingut, mis fikseeriks palgatõusu aastateks 2025-2027.

Täiskoormusel töötava Eesti õpetaja alampalk on 2023. aastal 1749 eurot, töötasu netopalgana on 1400 eurot.