Kolm valitsust soovivad, et nii suured kui ka väikesed tehisintellekti pakkujad võtaks endale Euroopa Liidus vabatahtlikult siduvad kohustused.

Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja EL-i nõukogu peavad praegu läbirääkimisi selle üle, kuidas peaks blokk end selles uues valdkonnas positsioneerima.

Parlament esitas juunis tehisintellekti seaduse, mille eesmärk on hoida ära tehisintellekti rakendustest tulenevad turvariskid ja vältida diskrimineerivat mõju, kuid teha seda aeglustamata uue tehnoloogia arengut Euroopas.

Arutelude käigus tegi Euroopa Parlament ettepaneku, et käitumiskoodeks peaks esialgu olema siduv ainult suurematele tehisintellekti pakkujatele, kes on peamiselt pärit USA-st.

Kolm riiki hoiatasid siiski väiksematele Euroopas tegutsevatele AI-pakkujatele näilise konkurentsieelise loomise eest. See võib kaasa tuua madalama usalduse väiksemate tegijate teenuse turvalisuse suhtes ja seega ka vähem kliente, ütlesid nad.

Käitumisreeglid ja läbipaistvus peaksid seega olema kõigile siduvad, lisas kolmik.

Ühisdokumendi kohaselt ei peaks esialgu mingeid sanktsioone kehtestada.

Kui aga käitumisjuhendi rikkumisi tuvastatakse teatud aja möödudes, võiks luua sanktsioonide süsteemi. Tulevikus jälgiks standardite järgimist Euroopa Liidu vastav amet, teatas leht.

Saksamaa majandusministeerium, mis tegeleb teemaga koos digiministeeriumiga, on öelnud, et seadused ja riiklik kontroll ei peaks reguleerima tehisintellekti ennast, vaid pigem selle rakendamist. Nende tehisintellekti mudelite väljatöötamist, mis ei ole veel kasutusel või ei ole veel turule lastud, ei tohiks riik eraldi reguleerida.

Saksamaa valitsus võõrustab esmaspäeval ja teisipäeval Tüüringi liidumaal Jenas digitaalvaldkonna tippkohtumist, kus osalevad poliitika-, äri- ja teadusringkondade esindajad.

Tehisintellektiga seotud küsimused tulevad päevakorda, kui Saksamaa ja Itaalia valitsused peavad kolmapäeval Berliinis kõnelusi.