X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tehisintellekt on tulnud kooli, et jääda

Foto: Ken Mürk/ERR

Kui laps kooliülesandeid lahendada ei oska, on ikka saadud abi isalt-emalt või sõpradelt. Nüüd on meie kooli tabanud tehnoloogiarevolutsioon ja tehisintellekt AI on õpilaste igapäevane abimees. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas kool peaks AI vastu võtma.

Tehisintellekt suudab vaid mõne hetkega lahendada matemaatilisi ülesandeid või kirjutada eksamitasemel kirjandi. Püha Johannese kooli eesti keele õpetaja Tiina Veismanni sõnul on tehisaru tulekuga kaasnenud esimene ehmatus üle elatud.

"Ikkagi tundus, et nüüd tuleb kõik ümber teha, et ükski senine pedagoogiline põhimõte ei kehti enam, et täiesti uutel alustel tuleb kõik rajada, et kodutöid ei saa enam anda. Praeguseks me oleme rahunenud. Ikkagi aru saanud, et see on maailm, millega me peame õppima elama. Ja tegelikult see on lihtsalt üks tööriist, mida saab ära kasutada," rääkis ta.

"Kui tehisintellekt tuli, siis esimene šokk oli, kas kõik kodutööd võiksid ära kaduda. Aga minu meelest on see väga hea võimalus arutada, mis on õppimine, miks me üldse kodutöid teeme, miks me üldse koolis mõningaid ülesandeid teeme. Ehk siis tehisintellekt huvitaval kombel hakkab avama, mida tähendab inimeseks olemine ja mida tähendab õppimine. See on väga huvitav samm, mis sellega on kaasnenud. Ühelt poolt kaovad ära mõttetud ülesanded. Teiselt poolt tulevad juurde väga filosoofilised arutelud, mis täna koolis olid puudu," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Birgy Lorenz.

Tartu Ülikooli neuroteadlase Jaan Aru sõnul oleme me revolutsioonis ja tahame või ei taha, haridussüsteem muutub.

"Ma arvan, mida õpetajad peavad aru saama, on ka see, et see tehisaru on siin, et jääda. Seda ei ole võimalik ära keelata, seda ei ole võimalik piirata, seda ei ole võimalik kontrollida. Praegu ei ole ühtegi viisi, kuidas seda teha. Seega selle asemel, et seda teha, tuleks tegelikult ise neid tehisarusüsteeme proovida. Täitsa head versioonid on kättesaadavad tasuta ja see peaks olema õpetaja jaoks standard, et tal on see programm," ütles Aru.

"Võiks minna ja küsida chat'ilt, kuidas lahendada Vene-Ukraina sõda ja õpetajad ajaloos võiksid seda arutada, vaadata, mida õpilased ise teeksid, mida chat pakub lahenduseks ja mis tegelikult maailmas toimub. See oleks suurepärane kõrgema tasemega õppimine, kus me tekitame juba analüüsivõimekuse. /.../ Küsimus peaks olema tegelikult, et kui me AI-d hariduses ära ei kasuta, siis millest me ilma jääme. Me jääme ilma võidukäigust teiste riikidega ehk me võtame oma noortelt võimaluse saada maailmas edukalt hakkama," rääkis Lorenz.

"Jah, kõige tähtsam asi on see, et me saame aru, et teatud tüüpi koduülesannetel enam ei ole ilmselt mõtet. /.../ Tänapäeva tehisaru süsteemid suudavad vabalt lahendada riigieksamite ülesandeid ja see peaks meile olema mõttekohaks. See tähendab, et nad suudavad põhimõtteliselt praktiliselt iga kooliülesande ära lahendada," tõdes Aru.

Aru sõnul on tehisaru kasutamise üks suurematest ohtudest see, et õpilaste mõtlemis- ja arutlemisoskus kaob.

Seejärel korjas õpetaja nutivahendid kokku. Ikka selleks, et õpilased ülesandeid oma enda aruga lahendaksid.

"Üks tehisaru kasutamise peamiseid ohte ongi see, et mõtlemine, järelduste tegemine, loovus on ka kõik oskused, mida tuleb harjutada ja arendada. Ja kui nüüd õpilastel on võimalus kodutöö ära teha, kõik ülesanded tehisaru abil ära teha, otse loomulikult nad ei harjuta mõtlemist, nad ei harjuta loovust, nad ei harjuta arutlemist, nad ei harjuta järelduste tegemist ja see on midagi, mida õpilane ise veel ei pruugi aru saada. Kaheksanda klassi õpilane, ta ei pruugi aru saada, et tal on vaja õppida arutlemist ja mõtlemist samamoodi nagu on vaja harjutada klaverimängu ja jalgpalli, et paremaks saada," selgitas Aru.

Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi õpilased on tehisaru võimalustega hästi kursis. Nad ütlevad kui ühest suust, et koolisüsteem on AI tulekuga kohanenud liiga aeglaselt ja õpetajad sageli keelavad neil tehnoloogilisi võimalusi kasutada. Ometi sõltub nende sõnul just õpetajatest see, kui palju nad tehisaru abi kasutavad. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis kooli 11. klassi õpilastelt tehisaru kasutamise kohta.

"Vahel kodutööde jaoks, ka kontrolltööd vahest. (Tehisaru) teeb kiiresti ülesanded ära, aga pikema ajaga kaob kirjutamistunne, keeletunne küll ära," ütles Thomas.

"Ma ei kasuta seda igapäevaselt, aga mingites kodutöödes, mida ei hinnata nii palju ja mis tunduvad vähem väärtuslikumad, nendes kasutan rohkem. Vahepeal, kui mul on mingeid ideid vaja või lause sõnastust, siis ma kasutangi tehisintellekti suhteliselt palju," rääkis Anna Liisa.

"Minu puhul siis just mitte kõik koduülesanded, aga need, mis ma tunnen, on mitte nii tähtsad, kui õpetaja pole selgelt midagi pannud sinna, või laisalt, siis mul on õigus teha seda tehisintellektiga," ütles Kristjan Konrad.

Õpetaja Tiina Veismanni sõnul ongi muutunud veel tähtsamaks õpetaja ja õpilase vaheline hea suhtlus.

"Üks asi, mille eest tuleb tegelikult seda tehisintellekti tulekut tänada, on see, et ta tõstatab jälle selle küsimuse, et õpetaja peab väga hästi läbi mõtlema, mis ülesandeid ta annab ehk ta peab mõtestama. Ja samamoodi peab ta seda kommunikeerima õpilasele, et õpilane saaks aru, miks ta mingit ülesannet teeb. Samamoodi peab siis mõtestama. Ja siis tekib ka see, et kas tehisintellekti või kõrvalise abi kasutamine on vajalik või aitab või pigem on lihtsalt mugavusmeetod," selgitas Veismann.

"Meil on siin tehnoloogiline revolutsioon, aga mina arvan, et mida me kõige rohkem vajame, on muutused nii-öelda mittetehnoloogias. Me vajame muutuseid selles, kuidas me õpilastele selgitame, miks nad näiteks üht või teist kodutööd tegema peavad. Sest kui õpilastele tundub, et lihtsalt õpetaja mingil põhjusel annab selle ülesande, õpilane ei saa aru, miks seda vaja on, siis tal on rohkem motivatsiooni ka lihtsalt see tehisarusse panna. Eks me tahame nii-öelda algklassidest peale selgitada, miks me teeme asju nii nagu me teeme koolis, miks me anname selliseid koduülesandeid nagu anname, et õpilasel on kogu aeg selgem see, miks ta neid asju tegema peab. Niisiis, ehkki tehisaru toob selle muutuse, siis võib-olla need peamised muutused, mida me tahame, on siin, meie enda arus," rääkis Jaan Aru.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: