"Vikerhommikus" erakonnast lahkumist kommenteerinud Eesti 200 endine suurrahastaja ütles, et viimaseks piisaks tema kannatustekarikas sai see, kui erakonna värske juht Margus Tsahkna nimetas teda oligarhiks.

Helenius sõnas, et nii tema kui teiste annetajate raha eest ostis erakond endale hea valimistulemuse ja Tsahknale ministritooli. "Nüüd järsku raha ei kõlba! Tsahkna võib siis raha tagasi maksta, hea meelega võtan vastu," ütles Helenius.

Ettevõtja hinnangul oli Eesti 200 kuni valimisteni väga äge uus erakond, mis pidi uusi mõtteid poliitikasse tooma. Tegemist oli asjatundjate erakonnaga, mis Heleniusele väga meeldis, nagu ka pika plaani loosung, kuna muudatused ühiskonnas ja majanduses võtavadki aega.

"Osaliselt läksid valimised hästi tänu annetajate lahkusele. Sama raha, mis erakonnale enam ei kõlba. Pärast valimisi läks aga Tsahkna võimuladviku liidrina koalitsioonikõnelustele ja kõik erakonna põhimõtted visati üle parda. Alles jäi Tsahkna ministritool ja teised head ametikohad, aga majanduse ja eelarvepoliitilisest programmist ei jäänud koalitsioonilepingus midagi järele," kritiseeris Helenius, kes oli üks selle programmi autoreid.

Heleniuse hinnangul on Tsahkna halb juht ja peaks vastutuse võtma ka erakonna toetuse radikaalse languse eest, kuna eelmise esimehe Hussari selja taga on just Tsahkna olnud hall kardinal.

"Tema peabki seetõttu probleemide eest vastutuse võtma, aga seda teha ei taha, tahtis hoopis juhiks saada," ütles Helenius, keda pahandas ka uue juhi valimise korraldamine kiirustades, mis ei andnud võimalust teistel kandidaatidel esile kerkidagi.

Eesti 200-st välja astunud Helenius ühegi teise erakonnaga liituda ei kavatse, aga lubab jääda poliitikas aktiivseks. Enda sõnul tahab ta koos kaasmõtlejatega anda oma panuse, et Eesti majanduspoliitika oleks tervemõistuslikum. "Poliitikud on targad inimesed keskmiselt, aga ega nad väga majandusteooriast, ettevõtlusest ja muust taolisest aru ei saa. Ma tahaks anda oma panuse, et neile paremini müüa neid mõtteid, mis mul on. Osa on kindlasti nõus kuulama."

Raha andmist otse poliitikute kätte ei pea Helenius enam mõistlikuks. "Tulevikus teen nii, et kui erakonnad tulevad raha paluma, teeme avalikud kokkulepped, et kõik teaks täpselt, mis nende sisu on. Et toetame teid millegi konkreetse tegemise eest. Kui erakond on nõus tegema seda, saavad raha."

Majanduse suurimaks probleemiks praegu peab Helenius seda, et konkurentsivõime on pikemat aega langenud, eriti ekspordisektoris. Eestis loodetakse, et kui mujal riikides majandus taastub, siis taastub ka Eestis. "Probleem on aga see, et kui konkurentsivõime on liialt langenud, siis me ei saa tagasi neid turuosi, mis meil olid enne kriisi, ehk meie taastumine tuleb aeglasem kui naaberriikidel. Valitsus ei ole sellest aru saanud," rääkis Helenius.

Ettevõtja sõnul on Eestil väikse riigina ainult nutikad inimesed, kellega saame majanduspoliitikas arvestada. Samuti tuleks tema hinnangul kõvasti reformida meie riigiaparaati, kus ametnike hulk ja nende keskmine palk on viimastel aastatel kasvanud rohkem kui erasektoris.