Tallinn on eestikeelsele õppele üleminekuks planeerinud 8,8 miljonit eurot
Tallinn planeerib tulevast aastast esimestes ja neljandates klassides eestikeelsele õppele üleminekuks eelarvest üle 8,8 miljoni euro, tulevast aastast vajab linn tõenäoliselt juurde 450 õpetajat.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti (KE) sõnul on üleminekuprotsess mitmekülgne ning kvalifitseeritud õpetajate puudus ei puuduta vaid vene koole ega üleminekuprotsessi.
"See on süsteemne, pikaajaline probleem, mis mõjutab haridusvaldkonda veel aastaid. Üleminek kindlasti seda vajadust süvendab. Siin on kaks asjaolu: õpetajaid ei ole või on vähe, ja teiseks olemasolevad õpetajad ei vasta olemasolevale kvalifikatsioonile," ütles linnapea.
Kõlvarti sõnul vajab linn lisaks 400-500 õpetajat, kuid eelkõige soovib linn koolituste ja kursuste toel kaasata võimalikult palju neid õpetajaid, kes juba koolides töötavad, kuid veel tulevast aastast kehtima hakkavale kvalifikatsioonile ei vasta. Selleks on õpetajatele planeeritud vajalikud koolitused ja kursused ning linn plaanib ka eraldi suurt kampaaniat õpetajate värbamiseks.
Kõlvarti sõnul ei paku riik lahendust, kuidas hakkavad eesti keeles õppima HEV lapsed ning ka linn ei saa praegu öelda, et süsteemne lahendus oleks olemas. "Vähemalt me seda probleemi tunnistame," ütles ta.
Tallinn plaanib järgmisest aastast tõsta klassijuhataja tasu 200 euroni, kokku läheb see maksma 2,5 miljonit eurot.
Kõlvarti sõnul proovivad paljud kodus vene keelt rääkivad lapsevanemad leida oma lastele kohta eestikeelses koolis, sest kardetakse, et üleminekukoolid ei taga kvaliteeti. "Juba praegu, aga ka varem oli soovijaid alati rohkem kui kohti. Oleme valinud ka koolid, kuhu soov on kõige suurem, kus proovime õppekeskkonda laiendada, täiendada ja arendada," ütles ta.
"Meil on selge arusaam, et see on väga keeruline protsess. Me näeme väga palju probleeme ja jätkuvalt arvame, et see ressurss ei ole piisav," sõnas Kõlvart.
Tallinna linna eelarvest saavad Tallinna haridusvaldkonna töötajatest palka 3807 inimest, riigieelarvest saavad palka 3790 õpetajat. Tööjõukulude eelarvemaht on tuleval aastal planeeritud 291,7 miljonit eurot, millest riigieelarveline toetus on 147,7 miljonit eurot.
Abilinnapea Andrei Kante sõnul on praegu Tallinna haridusasutustes puudu 211 õpetajat, alla B2 taseme on eesti keele oskus 450 õpetajal, mistõttu ei saa nad tuleva aasta 1. septembrist koolis tööd jätkata. Koolide ja lasteaedade õpetajatest on 746 juba pensionieas.
Õpetajate koolitamisele kavatseb linn tuleval aastal kulutada 1,3 miljonit eurot, selle hulgas pakutakse keelerännet B2 keeletasemega õpetajatele, eesti keele kursuseid ning keeleäppe keeletaseme tõstmiseks.
Õpetajate värbamiseks näeb linn ette 2,7 miljonit eurot, sellest 1,7 miljonit moodustab õpetajate abide töökohtade loomine ning ülejäänu värbamiskampaania kulud.
Tallinna linnavalitsus kiitis teisipäeval heaks järgmise aasta linnaeelarve eelnõu, mille kogumaht on 1,25 miljardit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja