X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministeerium ei anna eestikeelsele õppele üleminekuks ajapikendust

Foto: Ken Mürk/ERR

Haridusministeerium ei kavatse anda ajapikendust eestikeelsele õppele üleminekuks, kuigi nii pealinnas kui ka Ida-Virumaal on arvukalt vene õpetajaid, kes ei saa järgmiseks sügiseks kõrgtasemel eesti keelt selgeks. Ministeerium plaanib ka karmistada lasteaia abiõpetaja keelenõudeid.

Järgmise aasta sügisest peavad ka venekeelsete lasteaedade kasvatajad oskama riigikeelt kõrgtasemel. Juba praegu on selge, et paljudele käib see nõue üle jõu. Nii on Tallinnal kavas üle minna 1+2 mudelile, kus on üks eesti keelt oskav kasvataja ja kaks abikasvatajat, kellelt väga hea eesti keele oskus pole nõutav.

"Teatud lasteaedades see mudel on tulevikus tõenäoliselt jätkusuutlikum kui mõni muu mudel. Näiteks meil on lasteaedu, kus praegused õpetajad vastavad B2 tasemele. Jällegi, võttes arvesse eksami sooritamise statistikat, vaevalt, et kõik nad sooritavad C1 tasemel seda eksamit," rääkis abilinnapea Andrei Kante.

Kante sõnul tuleb see lahendus kasutusele võtta ilmselt paarikümnes ehk üle pooltes venekeelsetes lasteaedades. Nii hakkavad järgmisel aastal osa venekeelsete lasteaedade kasvatajatest tööle hoopis õpetaja abidena, kellele kehtivad märksa madalamad eesti keele oskuse nõuded.

"Ta peab vastama abistava personali nõuetele, hetkeseisuga on see B1. Aga me ei välista, et me peame kohanema, sest riik tahab ikkagi kehtestada ja ühtlustada need kvalifikatsiooninõuded kõigile," ütles Kante.

Praegu kehtivad õpetajaabidele erinevad nõuded, n-ö söögitädi tööd tegevalt inimeselt nõutakse kõige algelisemat keeleoskust, lastega sisuliselt tegeval abiõpetajal peab olema kesktase.

Uue aasta algul tuleb haridusministeerium välja määrusemuudatusega, mis kehtestab senisest karmimad nõuded.

"Pedagoogilise protsessiga seotud isikutel keelenõue peaks minimaalselt olema B2, need, kes vastutavad õppeprotsessi eest ehk õpetajad, nendel kindlasti C1," ütles haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

1+2 lahendust soovib kasutusele võtta ka Narva. Linnapea Jaan Toots ütles neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et soovib saada eestikeelsele õppele üleminekuks ajapikendust, kuna paljud lasteaiaõpetajad ei jõua järgmise aasta 1. augustiks keeleeksamit ära teha.

"Me täna tõenäoliselt võimaldame täiendavaid keeleeksameid lisaks juba kalendris olevatele, et võimaldada natukene pikemat aega õppimist õpetajatele ja rohkem keeleeksami taseme tegemise võimalust," sõnas Dubolazov.

Ajapikendust ühelegi omavalitsusele ei anta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: