Ukraina lapsed eestikeelsele õppele üleminekul erandeid ei saa
Sellest sügisest algab vene koolides üleminek eestikeelsele õppele. Haridusministeeriumi kinnitusel erandeid ei tehta ja nii tuleb eesti keeles õppima hakata ka ukraina lastel, kes seni on käinud emakeelses klassis.
1. septembril peavad kõik esimeste ja neljandate klasside lapsed hakkama õppima eesti keeles, mingeid erandeid ei tehta ja nii tuleb eesti keeles hakata õppima ka ukraina lastel, kes seni on käinud Tallinnas ekstra nende jaoks loodud Räägu koolis.
"Räägu kooli osas me otsustasime, et esimesi klasse ei ava ja need lapsed suunatakse elukohajärgsetesse koolidesse. Ja neljas klass asub õppima eesti keeles," ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante.
Nii tuleb koolil seniste ukraina õpetajate asemele leida kolmele klassile sügiseks eesti keelt kõrgtasemel valdavad pedagoogid. Kante ei arva, et eraldi kooli loomine sõjapõgenikele oli vale otsus, sest Tallinna niigi ülerahvastatud klassidesse lihtsalt poleks ukraina lapsed ära mahtunud.
"Kui praegused esimesed klassid lõpetavad kuuenda klassi, siis lõpetab ka see (Räägu) kool," ütles Kante.
Riigi loodud Vabaduse koolis õpivad ukraina lapsed alates seitsmendast klassist ja selles koolis on praegu õppetöö 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Selle riigikooli saatus sõltub Tallinnast.
"Vabaduse kool sõltub otseselt Kristiine koolist. See on täna see kokkulepe, et nendele õpilastele oleks tagatud väga sujuv hariduslik perspektiiv, kuhu nad lähevad pärast Räägu kooli lõpetamist. See on Vabaduse kool ja kui ühel hetkel Räägu kooli filiaali, Kristiine kooli filiaali vaja ei ole, siis see määrab ka Vabaduse kooli saatuse," selgitas haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.
Kui eestikeelsele haridusele üle minnes lastele erisusi ei tehta, siis õpetajatele küll. Vene kooli õpetaja peab oskama eesti keelt B2 tasemel, eesti koolis aga kõrgtasemel. Ukraina õpetajad neile nõuetele aga üldjuhul ei vasta.
"On teatud juhtudel seadusandluses ka see võimalus, et saab neid käsitleda välismaalt tulnud spetsialistidena, kellel on viivitus keelenõuetes ehk viie aasta pärast hakkavad kehtima alates siin olekust. Nii et see lükkab mõnevõrra seda nõuet edasi teatud ametikohtadel, aga suures plaanis, pikas perspektiivis ma soovitaks kõigil eesti keelt õppida," rääkis Dubolazov.
Tallinn korraldab praegu koolides õpetajatele keelekoolitusi, kuid abilinnapea Kante ei usu, et suur osa ukraina õpetajatest eesti keele nõutaval tasemel selgeks saavad. Kui sel sügisel saadakse veel hakkama, siis Kante sõnul on kõige kriitilisem 2025. aasta sügis, mil on märgatavalt rohkem vaja eestikeelseid õpetajaid.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"