Reformierakond valis Kaja Kallase nädalavahetusel taas esimeheks, kuid näiteks ajalehtede juhtkirjad võrdlevad seda veeuputusega ja ütlevad, et Kallase tagasivalimine muutis tema isikliku probleemi kogu erakonna probleemiks.

Pevkuri sõnul ei ole tegelikult erakonnal midagi hullu.

"Reformierakonnal on täna valitsusvastutus ja on igati loogiline, et kui erakonnal on peaministripositsioon, siis peaminister on ka erakonna esimees. Ma arvan, et midagi nii traagilist, kui siin võib-olla juhtkirjad kirjutavad, näha pole mõtet. Loomulikult, seis on raske, erakonnal on reitingud selgelt praegu nokk allapoole ja valitsusvastutusel on oma hind. Need otsused, mida me peame langetama, on väga rasked nii igale majapidamisele kui ka riigile tervikuna," kommenteeris ta saates.

Pevkur lisas, et kui koalitsioonilepingus olevad asjad saavad tehtud, siis muutub valitsus jälle populaarsemaks.

Pevkuri hinnangul on vastutustundetu rääkida nagu oleks valitsus laiali ja käivad uued koalitsiooniläbirääkimised.

"Meil on vaja riigieelarve vastu võtta ja selles olukorras, kus meil on tegelikult riigieelarve vastuvõtmiseni mõned nädalad, ei ole väga mõistlik ja riigimehelik arutada seda, et meil on Eestis valitsuskriis, et meil on mingisugused uued koalitsiooniläbirääkimised, meil on valitsus pilla-palla laiali. See on täiesti vastutustundetu. Praegu tuleks keskenduda sellele, et parlament tööle saada, sellele, et riigieelarve saaks vastu võetud. Siis on võimalik hakata tegelema juba järgmiste teemadega, mis ei kao kuhugi. Seda vastutust peame kandma ja meie asi on seletada inimestele ausalt ja otse, miks üht või teist valikut tehakse."

Koalitsioon seob riigikogus seitse eelnõu usaldushääletusega. Pevkur põhjendas seda sellega, et riik peab toimima. Tema hinnangul püüab EKRE obstruktsiooniga riigi valitsemist muuta.

"Muuta riigivalitsemist selliseks, et parlamendis keegi paneb alati n-ö seisu püsti, et tekitada erakorraliste valimiste oht või seisukord ja siis hakata välja pressima. See ei ole olnud parlamentaarse riigikorra tugevus. Parlamentaarse riigikorra tugevus ja ka riigikogu kodu- ja töökord on kirjutatud eesmärgiga, et parlament töötaks ja normaalselt töötaks. Praegu me näeme, et kasutatakse iga lünka, iga täppi, iga komakohta selleks, et otsida neid võimalusi, kuidas parlament tasalülitada. Kui selle parlamendi tasalülitamise hind on see, et apteekritele jääb lähtetoetus kehtestamata, et ukraina lastest vabaks jäävad koolikohad ei jõua eesti lasteni, siis see on täiesti Eesti riigi vastane käitumine," kommenteeris ta.

"Igal käigul on ju alati vastukäik. Kui EKRE praegu käitub nii, miks me peaksime siis eeldama seda, et kui ühel päeval on keegi järgmine opositsioonis, et nemad seda relva ei kasuta. 30 aastat ei ole seda kasutatud sellisel kujul. Obstruktsiooni on tehtud, on tehtud päev, kaks, aga mitte nii, et üks erakond ütleb teadlikult välja, et meie algusest peale soovime viia parlamendi sinna, et toimuksid erakorralised valimised. See on täiesti ebademokraatlik," lisas Pevkur.

Kaitseministri hinnangul eelnõude sidumine usaldushääletusega põhiseadusega vastuolus pole, sest need seitse eelnõud on seotud riigieelarve vastuvõtmisega.

"Neid ei oleks mingil juhul seotud usaldusega juhul, kui nad poleks eelarvega seotud. Me ei saa eelarvet vastu võtta enne, kui need seitse seadust on muudetud. Me oleks võinud teha ka n-ö kobarkäki, et panna need seitse seadust ühte seadusesse ja siis teinud usaldushääletuse, aga me seda ei teinud, hoidsime need eraldi. /../ Ma küsiks teistpidi vastu, et mis on alternatiiv. Kas see, et riigikogu ei töötagi edasi, Eesti riigielu pannakse seisma ja me ootame erakorralisi valimisi? Jah, üks erakond seda tahaks, mina arvan, et see ei olnud Eesti rahva tahe, et parlament niimoodi tasalülitatakse ja ei ole olnud ei põhiseaduse ega erinevate riigikogu kodukorda reguleerivate seaduste mõte," rääkis ta.

Ukraina toetus püsib

Pevkur kinnitas saates, et lääneriikide toetus Ukrainale püsib ning jätkuvalt otsivad riigid, mida nad saavad veel Kiievile anda.

Ka miljoni mürsu initsiatiiv elab. "See elab. Märtsini on pikk tee minna. Teiseks olen mina olnud kogu aeg seda meelt, et kui me ei suuda seda Euroopast kokku saada, siis peame olema valmis seda kolmandatest riikidest ostma," ütles ta.

Pevkur rõhutas, et Ukrainale miljoni mürsu andmine pole ainus osa initsiatiivist, vaid lisaks on vaja käima tõmmata Euroopa kaitsetööstus ning n-ö vanad NATO liikmesriigid peavad jõudma selleni, et nad kulutavad kaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

"Fakt on see, et praegu on 31 riigist 11 riiki, kes panustavad kaks protsenti. See on ilmselgelt liiga vähe ja me peame sinna jõudma ühiselt, et NATO riigid panustavad kaitsesse nii palju, et saaksime päevavarud sellele tasemele, mida NATO kaitseplaanides oleme ette näinud," ütles Pevkur.

Eesti on tõusnud Euroopa suurimaks moonaostjaks, kuigi nõudlus on suurem kui tootmine ja seetõttu on ka hinnad tõusnud. Pevkuri sõnul ei ole Eestil valikut.

"Meil tõepoolest ei ole valikut. Eesti soetas juba ka enne täiemahulise sõja algust moona. Eelmisel aastal oleme teinud ettenägelikult väga palju otsuseid selleks, et juba eelmisel aastal soetada moona. Aga me pole praegu kusagil paremas seisus ja ma ei näe, et turg lähema kahe kuni viie aasta jooksul muutuks. Nii et selles mõttes, minnes praegu tehingutesse, ma arvan, me saame veel parema hinna kui minna järgmisel või ülejärgmisel aastal. Pole mingit väljapääsu, meil on vaja enda varusid suurendada ja me teeme seda praegu," rääkis ta.