Euroopa Parlament taotleb EL-i aluslepingute muutmist

Euroopa Parlamendi napp enamus hääletas kolmapäeval erikonvendi kokku kutsumise poolt Euroopa Liidu aluslepingute muutmiseks. Eurosaadikud tahavad EL-ile volitusi tervishoiu, tööstuse, elanikkonnakaitse ja hariduse osas. Liikmesriikide juhid peavad otsustama detsembris, kas parlamendi taotlusega edasi liikuda.
Viimati muudeti EL-i aluslepinguid 2009. aasta Lissaboni lepingu sõlmimisega. Toona laienesid aluslepingute muutmise tulemusel Euroopa Parlamendi seadusandlikud volitused, seadustati ametlikult Euroopa Ülemkogu rolli ning laiendati küsimuste ringi, mille otsustamiseks piisab liikmesriikide kvalifitseeritud enamusest ega ole vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut.
Nüüd hääletas Euroopa Parlamendi enamus selle poolt, et alustada uuesti aluslepingute muutmise ametlikke arutelusid ning kutsuda selleks kokku erikonvent, kuhu kuuluksid lisaks parlamendi esindajatele ka liikmesriikide valitsuste ja parlamentide esindajad.
EL-i eesistujariik Hispaania lubas panna ettepaneku valitsus- ja riigijuhtide hääletusele detsembris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Protsessi käivitamiseks piisab liikmesriikide lihthäälteenamusest.
Parlamendi toetuse saanud aruandes on loetletud mitmed valdkonnad, kus aruande autorite ehk raportööride sõnul vajaks Euroopa Liit lisavolitusi.
Näiteks soovivad eurosaadikud, et EL-il oleks rohkem volitusi kliimateemadel. Lisaks soovitakse seni liikmesriikide pädevusse jäänud valdkondades EL-ile kaasotsustamisõigust ehk jagatud pädevuse kehtestamist. Nendeks valdkondadeks on tervishoid, elanikkonnakaitse, tööstus ja haridus.
Lisaks soovitakse olemasoleva EL-i kaasotsustamisõiguse süvendamist energeetika, välisasjade, julgeoleku ja riigikaitse, välispiiripoliitika ning piiriülese taristu valdkondades.
Aruanne valmis EL-i kodanike poolt saadud ettepanekute ja tagasiside alusel ning selle autorid peavad aluslepingute muutmist vajalikuks EL-i laienemiseks valmistumiseks.
Hääletusel olid mitmed suured parlamendifraktsioonid lõhki, eriti märgatav oli paljude saadikute vastuseis ettepanekule paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis.
EPP president Manfred Weber ütles Euractivile, et erimeelsused reformi sisu suhtes esinesid ka teistes fraktsioonides.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Euractiv