Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et mitmed olulised eelnõud seisavad juba pikka aega riigikogus menetlemise ootel, samal ajal kritiseerib nende vastu võtmist takistav opositsioon, et need samad asjad on tegemata.

"See on kõik põhjus, miks otsustasime valitsusega ikkagi siduda eelmisel neljapäeval osad eelnõud ja täna veel kuus riigieelarvega seotud eelnõu usaldushääletusega. Teeme ettepaneku riigikogule arutada kolme eelnõu 5. detsembril ja viimased kolm 6. detsembri istungil," sõnas Kallas.

Riigikogu võttis vastu neljapäeva kestnud ööistungil vastu neli valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust. Veel kolme usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu lükkus tööaja lõppemise tõttu neljapäevase istungi päevakorda.

President Alar Karis ütles neljapäeval, et võib hakata riigikogus usaldushääletusega vastu võetud seadusi tagasi lükkama, kui need pole seotud riigieelarve kinnitamisega.

Kallase sõnul ei saa president otsustada, milliseid seadusi võib usaldusega siduda.

"Haugutakse täiesti vale puu all. Usaldusega sidumine on tagajärg sellele, et riigikogu töö on halvatud ja valitsus peab saama teha otsuseid. Selle jaoks on see tööriist ette nähtud. Ei ole põhiseaduses sellist kohta, kus president saaks öelda, et need asjad te võite siduda ja need ei või," ütles Kallas.

Peaminister ütles, et kui täiemahuline obstruktsiooni jätkub, siis seadustes ette nähtud vasturavim ongi usaldusega sidumine. "President saab tagasi lükata otsuseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Seda peab põhjendama, konkreetselt millise põhiseaduse sättega me vastuollu läheme. Kui parlamendi töö on täiesti umbes, kas meie peaksime istuma käte peal ja mitte tegema ühtegi otsust, mida on vaja normaalseks valitsemiseks, või kasutama seda tööriista, mis on meile ette nähtud, et saada ummikseisust kuidagi üle?" küsis Kallas.

Kui valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, võtab ta üle juhtivkomisjoni töö ja riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel koostab valitsus eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja.

Eelnõu arutamisel muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ning eelnõu läheb lõpphääletusele. Kui riigikogu usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu ei võta, tingib see valitsuse tagasiastumise.