Nagu viimaste aastate kriisid on tõestanud, on televisioon endiselt tähtis infoallikas. Lisaks sellele pakub televisioon muidugi meelelahutust ja ajaviidet.

ETV saatel "Ringvaade" on igal õhtul 100 000 vaatajat, "Aktuaalsel kaameral" pea 40 000 võrra veel rohkem. Aga mis on lisaks need saated, mis televaatajaid ekraanide ette toovad?

Draamateatri näitlejad ja tulihingelised televisioonijälgijad Tõnis Niinemets ja Karmo Nigula mahutavad oma nimekirja päris palju lemmiksaateid.

"Näiteks juhtub, et jõuad koju öösel, siis spordi vaatad ikka ära ja siis lähed magama. Nii on juba olnud aastakümneid. Aga nädalavahetuseti on ikkagi "Maahommik" vaja ära vaadata ja ma olen ka "Prillitoosi" vaataja suuremal määral. Ja siis muidugi nüüd hakkab ju laskesuusatamine, kahevõistlus, kõiksugu kergejõustikualad, üldse spordialad, mida kantakse üle ja see on ikka kõik vaja ära vaadata," loetles Niinemets.

"Uudised tuleb ära vaadata, siis ma vaataks hea meelega, kui jõuab, ka "Välisilma" dokke nii ETV pealt kui ka Netflixist. Seda ma armastan teha. Ja siis mis on uus saade, mis mulle väga meeldib, mida ma alati vaatan, loomulikult "Masterchef". Siis "Plekktrumm" kindlasti. Üldse sellised nii-öelda huvipakkuvad vestlussaated on see liin, mida mööda mina lähen, kui ma telekat vaatan," rääkis Nigula.

"Ja muidugi, kui on "Esimeses stuudios" ikkagi see pikem "Esimene stuudio", kus on siis ikkagi erakondade esindajad kohal, see on minu jaoks ikkagi niisugune, et ma võtan ikkagi poolekilose jäätise ja naudin seda. See on minu maius," lisas Niinemets.

Mida rohkem on päevas pimedat aega, seda kauem vaadatakse ka televiisorit. Vanuseti on teleri vaatamisele pühendatud ajas aga suured erinevused.

"Kui me vaatame näiteks noori vanuses 15 kuni 29, siis seal on toimunud selge langus. Aastal 2017 ja 2018 vaatas noor keskmiselt telerit peaaegu kolm tundi, siis praeguseks on see selgelt alla kahe tunni, umbes tunni ja 40 minuti kandis. Aga mis puudutab ülejäänud elanikkonda, siis näiteks vanuses 50+ see muutus on väga minimaalne olnud viimaste aastate jooksul, nemad vaatavad endiselt väga aktiivset telerit. Päevas üle nelja ja poole tunni või umbes neli ja pool tundi," selgitas Kantar Emori kommunikatsiooniuuringute juhtekspert Kristiina Saks.

Keskmiselt vaatas eestlane oktoobris televiisorit kolm ja pool tundi päevas. Kas seda on palju või vähe?

"Ega see kolm tundi päevas ei olegi nii mingisugune katsumus," leidis Niinemets.

"Kui sa ikkagi mingi kolm tunnist saadet ära vaatad, siis ongi kolm tundi täis juba selles mõttes, et see tegelikult tuleb päris kiiresti. Ega Netflix ja kui sa veel dokke vaatad ka, siis midagi ei ole teha, see on juba üles ehitatud niimoodi, et see tekitab selle, et kui sa vaatad näiteks tund ja viis minutit dokki, mis lõpeb väga huvitavas kohas ära ja sa tead, et seal on veel kolm osa, siis sa võtad järgmise ja siis järgmise avastada, et tegelikult sa oled need neli osa nüüd ära vaadanud," rääkis Nigula.

Televaatamise harjumusi mõõdetakse nii kvantitatiivselt ehk kui pikalt ja milliseid saateid inimesed vaatavad, kui ka kvalitatiivselt ehk miks nad just neid programme jälgivad.

"Kui miski, nagu seda on televiisor või üleüldse meediakasutus võtab inimeste iga päev ärkvel oldud ajast sedavõrd suure osa ära, siis loomulikult me tahame teada, mida inimene meediaga teeb, mida ta seal täpselt vaatab. Ja teisest küljest ka seda, mida see meedia inimese endaga teeb. See on oluline mitmel põhjusel. Näiteks kui meil on kriisiolukord, me tahame teada, mis on need kanalid, kus on inimesed, mida nad jälgivad ja mida nad usaldavad, sest tänu sellele me teame, kus nendega suhelda," selgitas Saks.

Traditsioonilise televisiooni kõrval teeb üha suuremat võidukäiku uus meedia ja voogedastusplatvormid nagu Jupiter, Netflix, Go3 ja veel mitmed teised. Kas tavapärane televisioon võib täiesti hääbuda?

"Lineaarsel televisioonil kindlasti on oma roll, kui me räägime kas või näiteks spordiülekannetest või sellistest ikkagi aktuaalsetest, igapäevastest teemadest või aruteludest. Need ikkagi saavad sündida siin ja praegu, kõike me ei saa teha niimoodi, et kerime edasi-tagasi, mingi osa elust on ikkagi. Ütleme, et ükski uuring televisioonile lõppu ei kuuluta," ütles Saks.