Tallinn ehitab seitsme miljoni euro eest putukaväila

Tallinna linnavalitsus plaanib tuleval aastal kulutada üle seitsme miljoni euro putukaväila rajamisse, kuigi linnavolikogu opositsiooni sõnul saaks rohekoridori rajada poole odavamalt või panustada olemasolevate parkide korrastamisse.
Tallinna putukaväil on tolmeldavatele putukatele suunatud rohekoridor, mis võtab enda alla ligi viis hektarit. Kopli garaažide vahelt Hiiu asumini kulgev putukaväil hakkab ideaalis läbima kuut linnaosa ning koosnema üheksast rohealast. Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis ERR-ile, et juhul, kui hange õnnestub, maksab selle lineaarpargi rajamine 7 050 000 eurot.
"Järgmisel aastal me asume selle plaani esimest osa ellu viima," kirjeldas ta. "Tulevane putukaväila lõik jääb Kolde puiestee ja Ristiku tänava vahele. Ehk päris lai endine kõrgepingeliinide trass, mis jääb tervikuna Põhja-Tallinna linnaosa territooriumile. See piirneb ühelt poolt Merimetsaga ja teiselt poolt lõppeb Ristiku tänavaga. Hiljem tekib võimalus pikendada seda mööda praeguse Kopli kaubajaama territooriumil kuni Telliskivi tänavani," lausus Svet.
Tallinna linnavolikogus opositsioonis oleva Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase pooldab putukaväila ideed, kuid leiab, et praegu ei ole mõistlik aeg seda rajada.
"Võib-olla see hinnasilt oleks olnud 50 protsenti odavam kaks–kolm aastat tagasi," sõnas Kase. "Tekib ka küsimus, kas seda ei võiks edasi lükata paar aastat – tegeleda nende asjadega hetkel, mis on ajakriitilisemad või olulisemad," ütles ta.
Svet vastas, et putukaväila suurus õigustab selle kõrget hinda ning lisas, et ei ole ühte konkreetset pargi osa, mis võtaks enamuse rahast. Svet nentis, et putukaväila rõhk ei ole mängu- ja sportimisaladel, vaid haljastusel. Lisaks tuleb sinna ühisaed, loomadele ja putukatele sobiv valgustus ning kõnni- ja jalgrattateed.
"Iga kord, kui me ehitame mõnda parki, siis selle pargi peamised kulutused on tihti sarnased , kui me ehitame näiteks mõnda teed või tänavat," rääkis Svet. "See on territooriumilt üpris suur park, mis erineb tavalisest peremänguväljakust, mille maksumus võib olla kuni miljon eurot. Seega ma ütleks, et sellise suure mahuka pargi jaoks see on tõesti väärt investeering," lausus Svet.
Karl Sander Kase aga leidis, et kui tahta olla rohelisem, tuleks korrastada Tallinna olemasolevad pargid, mitte rajada uut. Samuti võiks tema sõnul linn enne hoopis hooned energiatõhusamaks muuta.
"See võtab väga suure tüki ikkagi Tallinna maksumaksja rahast," ütles Kase. "See on nii-öelda visuaalselt ilus, tore, roheline toode, mida turundada ja müüa. Aga võime võtta ka praktilisema poole – kuidas roheline olla? Kui võtta linna toetused korteriühistutele selleks, et need oleksid energiatõhusamad, rohelisemad, vähem keskkonnakulukad – siis me räägime ainult umbes summast, mis jääb alla miljoni euro. Proportsioonide vahe on ikka väga suur," kirjeldas Kase.
Lisaks rahastavad putukaväila ka kaks Euroopa Liidu projekti.
Abilinnapea Sveti sõnul plaanib linn rajada ühe pargiosa aastas. Praegu poolik Ristiku tänava etapp valmib tuleval aastal ning seejärel liigutakse Merimetsa.