Narva linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest oli õiglase ülemineku fondis ette nähtud 20 miljonit eurot. Seda raha oleks saanud kasutada mõni kaugküttefirma, mis konkursi korras ehitaks Narva uue katlamaja. Nüüd aga selgus, et konkurssi polegi põhjust korraldada.

"Muidu see meede oli üles ehitatud sellisele loogikale, et võrguettevõtja korraldab soojaostukonkursi. Ja see, kes pakub parimat lahendust ja juhul, kui see on 100 protsenti taastuvatele energiaallikatele põhinev, siis saabki toetust," ütles rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev

Aga kuna Narva on praegusel hetkel juba tõhusa kaugkütte piirkond, siis ei ole rahandusministeeriumi esindaja sõnul seaduse mõistes vajadust mingisuguseid täiendavaid liigutusi teha.

"Pluss see hinnavõit. Kõige tõenäolisem lahendus oleks olnud biomassil põhinev katlamaja või koostootmisjaam. Arvutuste põhjal selguss, et kui peaks rajama sellise koostootmisjaama või biomassil põhineva katlamaja Narva linna, siis tegelikult hinnavõitu annaks ta vaid mõned eurod, mis ei ole väga mõistlik."

Ivan Sergejevi sõnul jagati 20 miljonit eurot ümber. Viis miljonit suunatakse Kiviõli linna kaugkütte põlevkivist lahtisidumisele ja 15 miljonit Ida-Viru elumajade soojustamisele. Narva uue kaugküttelahendusega hakkab tegelema Eesti Energia oma jõul ja kulul.

"Meil on endal plaan Narva linna kütmiseks valmistada ette terviklik lahendus Balti elektrijaama territooriumil, mis koosneb nii soojuspumbast, katlamajast, koos kogu selle soojuse salvestamisega. See on meie pikk plaan, sest me oleme täna tõdenud, et sellest fondist küsitavad toetused seavad nii palju piiranguid, et kas seda ei ole ajalises perspektiivis üldse võimalik teha või sa ei osutu üldse abikõlbulikuks, nii nagu näiteks juhtus ka VKG-ga plastide ümbertöötluses," märkis AS Enefit Power juht Andres Vainola

Tema sõnul tehakse investeerimisotsus siis, kui Narva omavalitsus kaugküttepiirkonna kehtestab.

"Tänaseni on see tegemata. Narva linn ei ole kaugküttepiirkond seaduse mõttes. Iga linnaosa, iga eraldi üksus võib teha oma katlamaja ja lülitada end võrgust välja. Keegi ei investeeri sinna, sest investeerimiskindlus on null."

Narva volikogul sellega kiiret pole. Volikogu võimufraktsiooni juhi Aleksei Jevgrafovi sõnul võib kaugküttepiirkond Narvas tekkida koos uue üldplaneeringu kehtestamisega, mis võib juhtuda alles 2025. aastal.