Uus riigi peaminister Christopher Luxon ütles, et ta peamine ülesanne on majanduse seisu parandamine, mille alla kuulub ennekõike riigirahanduse korda seadmine. Selle poole hakatakse püüdlema pöörates tagasi eelmise valitsuse riigi tulusid vähendavaid meetmed nagu suitsetamiskeeld ning uute fossiilkütuste arenduste rajamise keeld.

2021. aastal otsustas toonane Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern kehtestada maailma kõige karmimad tubaka- ja suitsetamisreeglid. Reeglite järgi tulnuks vähendada nikotiini kogust sigarettides ja kärpida tubakatooteid müüvate poodide arvu 90 protsendi võrra.

Kõige rangem reegel, mis pidi hakkama kehtima alates 2024. aasta juulist, olnuks keeld müüa tubakatooteid kõigile inimestele, kes on sündinud pärast 2009. aasta 1. jaanuarit. Pikas plaanis tähendaks see suitsetamise keeldu aina suuremale osale ühiskonnast.

Uus-Meremaast pidi saama esimene riik maailmas, kus teatud sünniaastaga inimestele keelataks üldse kogu eluks suitsetada. Oktoobris lubas kehtestada sarnast keeldu Ühendkuningriigis ka sealne konservatiivne peaminister Rishi Sunak.

See piirang ei hakka aga Uus-Meremaal kunagi kehtima, sest uue valitsuse sõnul kaotaks riigieelarve iga aasta umbes ühe miljardi Uus-Meremaa dollari (560 miljonit eurot) väärtuses maksutulu saamata jäänud aktsiisi- ja käibemaksulaekumiste kaudu.

Riigi uus rahandusminister Nicola Willis ütles, et suitsetamiskeelust loobumise peamiseks põhjuseks oli aga kartus, et keeld tekitaks ainult musta turgu tubakatoodete järele.

Kuigi mõned uuringud näitasid, et suitsetamiskeeld aitaks vähendada suremust naiste seas 23 protsendi ja meeste seas üheksa protsendi võrra, ning vähendada ravikulusid 1,4 miljardi dollari võrra 2040. aastaks, pole rahandusminister nende uuringutega nõus.

"Pole mingit tõendit või kinnitust, et lubatud efektid realiseeruks," ütles Willis telekanalile TVNZ.

ANZ panga ökonomist Miles Worman ütles, et uus valitsus on saanud valijatelt mandaadi riigieelarve korda tegemiseks ning ka riigikulutuste kärpimiseks. Riigieelarve defitsiit kasvas sel aastal eelmise Tööerakonna valitsuse eestvedamisel 2,7 protsendini sisemajanduse koguproduktist, ning sellega kaasnes ka inflatsiooni tõus.

"Inimesed maksavad liigse rahandusliku stimuleerimise eest läbi kõrgemate eluasemelaenu intressimäärade ja elukalliduse tõusu," ütles Workman.

Uus valitsus kaalub samuti Uus-Meremaa keskpanga mandaadi piiramist. Praegu võtab keskpank rahapoliitika määramisel arvesse nii inflatsiooni kui töötuse määra. Valitsus sooviks, et mandaat piirduks ainult inflatsiooni ohjeldamisega.