"Terviseminister saab täiesti rahulikult öelda, et ükskõik, milliseid makse. Oluline on stabiilne rahastus tervishoiusüsteemi jaoks. Ja minu jaoks sotsiaaldemokraadina on tähtis, et maksusüsteemi ümberkujundamine ei tähendaks seda, et madalapalgalised saavad enda kaela suurema koorma, vaid, et ka maksusüsteemi osas tervikuna teeme me õiglaseid otsuseid," ütles Sikkut.

"Kui me vaatame seda, kui palju inimesed ise panustavad juba tervishoidu. Hiljuti tulid värsked andmed välja – Eesti omaosaluskoormus on tõusnud 22 protsendini, ehk rohkem kui viiendiku kõigist tervishoiukuludest maksavad inimesed omast taskust. See tähendab, et seitse protsenti inimestest kulutab 40 protsenti oma sissetulekust tervishoiuga seoses, need on sageli eakad, krooniliste haigustega patsiendid. Need on rahvusvahelises mõistes katastroofilise suurusega tervishoiukulud. See on piinlik, et me ei suuda paremat kaitset pakkuda inimestele, kellel on tervisemured," lausus Sikkut.

Sikkut rääkis, et tervishoiu teenuste osutamist on praegusel tasemel võimaldanud jätkata Covidi aja ühekordsed otsused.

"Järgmisel aastal tervisekassa tulud ja kulud on enam-vähem tasakaalus, sest Covidi ajal anti lisaraha. Nüüd 2025. aastal oleme me sellises tavaolukorras, kus tervisekassa tulud koosnevad tööealiste inimeste makstud sotsiaalmaksust ja mittetöötavate pensionäride eest tehtud siirdest, ehk siis eelarve üldistest tuludest kantakse tervisekassale nii-öelda eakate eest raha. Ja sellega me 2025. aastal enam välja ei vea. Prognoositav puudujääk on umbes 170 miljonit. See on väga suur number ja see hakkab aasta-aastalt kasvama. Ja see on seotud ainult praegusel tasemel teenuse osutamise jätkamisega," rääkis minister.

Sikkut märkis, et Eesti tervishoius on praegune palgatase selline, kus tervishoiutöötajate väljarännet ei ole, olemas on kaasaegsed hooned ja äärmiselt tõhus süsteem.

"Puudujääk tekib sellest, et me ei suuda katta ravivajadust. Kui me tahame ravijärjekordi senisel tasemel hoida, siis juba see tekitab puudujäägi. Aga tegelikult me tahaks rohkem. Meil on vaja, et inimesed jõuaksid kiiremini arstile, saaksid tagasi tööturule," ütles Sikkut.

"Seetõttu minu ettepanek valitsusele on nii selle praeguse puudujäägi katmine kui ka lisaraha, et lühendada ravijärjekordi, kindlustada see, et meil on võimalik pakkuda kaasaegseid ravimeid ja teenuseid Eesti elanikele," sõnas ta.

Sikkut: olen aastaid toetanud vanemahüvitisele lae seadmist

Saatejuht Liisu Lass küsis Sikkutilt, kust peaks tema hinnangul tulema õpetajate palga lisaraha.

"Ma tooksin tervishoiuga paralleeli. Meil on selliseid töötajaid, ametialade esindajaid, kelle panus on väärtuslik. Meil on vaja väikese riigi kestmiseks nii neid suurepäraseid õpetajaid kui ka tervishoiutöötajaid. Ja me ei saa üle ega ümber sellest, et neile tuleb maksta palka. Tuleb maksta keskmisest kõrgemat palka. Millises tempos selleni jõuda? Ja kuidas neid kokkuleppeid teha? See on alati keeruline. Aga põhimõtteliselt õpetajate palgatõusu saab ainult toetada, sest meie lapsi peavad õpetama ikkagi parimad," vastas Sikkut.

Saatejuht küsis seepeale, kas üks koht, kust õpetajate palgatõusuks raha võiks leida on vanemapalga lühendamine 18 kuult 12 kuule.

Sikkuti sõnul ei ole ta sotsiaalministeeriumis seda juttu kuulnud, valitsus ei ole seda arutanud ja ta ei ole seda ettepanekut ka kirjalikult näinud.

"Seoses selle eelarverevisjoniga, sotsiaalministeeriumi kõik hüvitised, toetused, tervisetõendite väljastamise korrad, lubade andmise korrad, vaadatakse üle. Ja võimalik, et suure kuluga hüvitiste puhul tuleb muudatusettepanekuid. Aga mina ise olen aastaid toetanud vanemahüvitisele lae seadmist. Me liigume kiires tempos 5000-euroste vanemahüvitisteni, ma arvan, et selline võrdsuse elemendi loomine seal on tähtis. Perioodi lühendamise ettepanekust ma ei ole kuulnud. Ja kui praegu küsida, kas ma toetan seda, siis ma tahaks öelda, et ei," rääkis Sikkut.