Teisipäeval teatati, et umbes 20 sõjalaeva koos helikopterite ja patrull-lennukitega hakkavad kaitsma Läänemere kriitilist taristut. Operatsiooni eest hoolitsevad kuus ühendekspeditsiooniväe riiki, teiste seas Eesti. Patrullimine kestab 15. detsembrini.

Holsti sõnul annab see võimaluse kiiresti reageerida, kui selleks peaks vajadus tekkima. "Need võivad olla humanitaarkriisid, tegelikult kuni konventsionaalse sõjapidamiseni, aga esmane eesmärk on ikkagi reageerida siis, kui NATO artikkel viie lävend ei ole veel ületatud," lausus ta.

Holsti sõnul hakkab lisaks Läänemere riikide alustele patrullima ka Suurbritannia fregatt, mis pakub kaitset Eesti ja Soome laevadele. "See on kindlasti suurem laev kui Eesti kaks väikest patrull-laeva ja sellise suurema laeva kohalolu on kindlasti rohkem heidutav kui lihtsalt Eesti oma vahenditega mere peal patrullimine ja sama kehtib ka Soome kohta," ütles ta.

Rahvusvahelistes vetes, näiteks seal, kus liikus tõenäoliselt gaasitoru ja sidekaablid lõhkunud Newnew Polar Bear, saabki piirduda ainult heidutusega, sest näiteks laeva pardale minna ja ka vahetut sundi üldjuhul kasutada ei saa, märkis Holst.

"Üleüldiselt on eesmärk heidutushoiaku suurendamine. Kui sul on laevad olemas, mis pidevalt merealuse kriitilise taristu või kaablite jooksmiskohas seilavad, siis juba see on märk võõrastele alustele, et ei ole mõtet üritada mingeid meie huve kahjustavaid tegevusi ette võtta," lausus Holst.

Kogu merealust taristut kaitsta Läänemerel on keeruline, kogu ala on jaotatud kaheks tegevuspiirkonnaks, üks on Läänemere idaosa ja teine piirkond jääb Rootsi poole, ütles Holst. "Lisaks on seal ju ka teised piirkonnad, nagu Taani väinad ja Põhjameri. Kokku suudetakse katta päris märkimisväärne territoorium ja lisaks laevadele on ka ju patrull-lennukid, mis liiguvad oluliselt kiiremini kui laevad ja kust avaneb ka parem vaateväli," ütles ta.

Holst möönis, et taolist reageerimist peaks kindlasti kiirendama.

"Nagu me teame, siis intsidendid (gaasitoru ja kaablitega) juhtusid oktoobri alguses. Aga me alustame tegevusega praegu. See ei tähenda seda, et me poleks suutnud varem alustada. Seal on üheks põhjuseks ka see, et NATO oli aktiivne kohe pärast neid intsidente Läänemerel. Teiseks põhjuseks ongi see, et esimene kord ja pahatihti esimesel korral kõik asjad võib-olla ei lähe nii kiiresti, kui peaksid, aga tulevikus, usun, et see asi läheb kiiremaks," lausus Holst.

Ühendekspeditsiooniväe tegevus Läänemerel kestab 1. detsembrist 15. detsembrini, Briti fregatt saabub siia 4. detsembril. Holsti sõnul võidakse tulevikus seda tegevust korrata ja paljud riigid on selleks juba soovi avaldanud. "Riigid on juba planeerinud, et võimalused tulevikus sarnase tegevuse tegemiseks on olemas," ütles ta.