Kuigi sündimus on Eestis viimase saja aasta rekordmadalal tasemel, otsib riik kokkuhoiukohti ka laste pealt makstavate toetuste ja hüvitiste seast. Millised on parimad meetmed, otsustatakse sotsiaalministeeriumis valmiva analüüsi põhjal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui peaminister Kaja Kallaselt (RE) küsiti teisipäeval Vikerraadio "Reporteritunni" saates, kas poliitikud arutavad ka vanemahüvitise maksmisperioodi lühendamist 18 kuult 12 kuule, siis ta ühest vastust ei andnud.

"On kokku lepitud, et sotsiaalministeerium tuleb 2024. aasta alguses selle tervikvaatega – kõikide nende toetuste, vanemahüvitise, kõigega seoses, mis meil on ja kuidas seda oleks võimalik paremini sihtida," ütles Kallas.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et eesmärk on olla inimeste toetamisel vajaduspõhisem. "Et aidata rohkem neid, kelle abivajadus on suurem. Ja mitte nii väga võib-olla neid, kes ise hakkama saavad. Kõne alla võivad tulla muudatused mõlemal suunal – nii suurenemised kui ka vähenemised," rääkis Riisalo.

Marili Paakspuu, kelle peres kasvab üheksakuune väikelaps, ütles, et perehüvitise suurus mõjutab kõiki nende pere otsuseid.

"See mõjutab kõiki meie tulevasi otsuseid, siiamaani tehtud otsuseid. Meil on uus kodu, me plaanime teist last. Ja kas, millal me selle saame ja kuidas selle koduga edaspidi maksmine käib. Kõik on justkui praegu välja arvutatud ja kui seda muutma hakatakse, siis tuleb kõik plaanid ümber mõelda," ütles Paakspuu.

Riisalo tõdes, et muudatused on kindlasti pika vinnaga. "Nende ettevalmistamine tuleb kõne alla mitte varem kui järgmise aasta eelarve protsessis. Ja siis on võimalik ka juba otsustada, tulenevalt sellest, millised on muudatusettepanekud, kui kiiresti neid on mõistlik ja võimalik rakendada," sõnas Riisalo.

Sotsiaaldemokraatide juht, siseminister Lauri Läänemets vanemahüvitise maksmisperioodi lühendamist ei toeta. Ta märkis, et riigieelarve korrashoid ei kaalu üle eesmärki, et lapsi peab sündima rohkem ning vanemahüvitiste kallale minemine sellele eesmärgile kaasa ei aita. Küll aga peab Läänemets võimalikuks vähendada vanemahüvitise kõige kõrgemat makstavat summat.

"Perioodi lühendamine ei aita kaasa sellele eesmärgile, et Eestis rohkem lapsi sünniks. Sellele eesmärgile aitab pigem kaasa see, et alumises otsas, kes saavad seal väikest või keskmist palka, nende vanemahüvitist pigem tõsta ja kui selle jaoks on raha vaja, siis need, kes 4000 eurot vanemahüvitist saavad, võib-olla nad ei pea nii palju saama. 3000 euroga kuus tegelikult kasvatab päris mitu last üles tänapäeva Eestis," lausus Läänemets.

Vanemahüvitis võtab tuleva aasta eelarvest ligi 400 miljonit eurot ehk kümnendiku kõigist sotsiaaltoetustest.