Lavrov kritiseeris lääneriike OSCE välisministrite kohtumisel
Venemaa välisminister Sergei Lavrov saabus kolmapäeva hilisõhtul Põhja-Makedoonia pealinna Skopjesse ning võttis osa OSCE välisministrite kohtumisest. Oma sõnavõtus kritiseeris ta lääneriike.
57-liikmelise organisatsiooni välisministrite istungil Skopjes esinesid samameelsed riigid järjepanu sõnavõttudega, milles süüdistasid otsesõnu Venemaad rahvusvahelise kriisi tekitamises.
"Venemaa jätkuv invasioon Ukrainasse on täielikus vastuolus tsiviliseeritud standardite, rahvusvahelise õiguse ja põhimõtetega, millele see organisatsioon on rajatud," ütles USA Euroopa ja Euraasia asjade asevälisminister James O'Brien.
Enamus riikidest kinnitas toetuse jätkumist Ukrainale. "Ukraina ei võitle mitte ainult oma vabaduse, vaid kõikide riikide õiguse nimel teha suveräänseid otsuseid survevabalt. Ukraina edu alalhoidmine tähendab meie toetuse hoidmist," ütles Suurbritannia relvajõudude minister James Heappey.
Kohtumisel süüdistas Lavrov lääneriike võimaluste hävitamises, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon saaks taas kunagi tööle hakata.
Vene välisminister lisas ka, et organisatsioon on NATO ja Euroopa Liidu ripats. Lavrov kritiseeris, et organisatsioon ei ole midagi öelnud vene keelt kõnelevate inimeste väidetava väärkohtlemise kohta Ukrainas. Lavrov väitis, et Moldova olevat lääneriikide Vene vastase hübriidsõja järgmine ohver.
"Miks on meil vaja vigast inimõiguste institutsiooni, mis muutub vahendiks neile, kes on seadnud eesmärgiks privatiseerida rahvusvaheliste organisatsioonide sekretariaadi enda hüvanguks? Milliseid Euroopa-ülese julgeoleku
ja koostöö huve selline OSCE teenib?" küsis retooriliselt Lavrov.
Ka Balti riigid ei jäänud mainimata. "Valitsev neonatslik režiim Kiievis on ületanud isegi Balti riikide taseme, kuidas legaalselt pühkida minema kõik venelik. Nad keelavad venelaste eksistentsi ja nende otsustava panuse Ukraina ajaloos. Inimestel on keelatud suhelda, lugeda ja õppida oma emakeeles. Neil puudub ligipääs venekeelsele meediale ja kultuurile. Tõendusmaterjali on palju. Aga OSCE ja tema institutsioonid on vait," ütles Lavrov.
Ungari kahetses, et USA ei kasutanud võimalust otse kõneleda Venemaaga, sest see annaks tema sõnul võimaluse rahuks. "Kui me vaatame enam kui pooleteisele aastale, siis on selge, et neil, kes kujutlevad, et lahendus on lahinguväljal, pole õigus. Mingit lahendust lahinguväljal pole," ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto.
Lavrovi teekond Skopjesse oli käänuline, sest Bulgaaria ei lubanud Vene lennukit enda õhuruumi põhjusel, et selle pardal viibis ka Maria Zahharova.
Zahharova on Euroopa Liidu poolt kehtestatud Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas. Moskva teatas, et Bulgaaria ei lubanud seetõttu Lavrovi lennukit oma õhuruumi. Zahharova süüdistas Bulgaariat "pahatahtlikus rumaluses". Ta süüdistas Bulgaariat veel "ohtliku pretsedendi loomises", vahendas Reuters.
Lavrovi lennuk pidi seetõttu minema Kreeka õhuruumi, et Lavrov ja Zahharova saaksid osaleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisel.
Protestiks Lavrovi kohal viibimisele ei osalenud kohtumisel Poola, Rumeenia, Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu välisminister. Ka Venemaa välisminister on Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas.
Austria välisminister Alexander Schallenberg ütles, et ta mõistab kohtumist boikoteerinud riike, kuid lisas, et organisatsiooni on vaja ka Kesk-Aasia ja Kaukaasia lõunaosa riikidega suhtlemiseks.
"Seega vajame seda platvormi dialoogi nimel ja kui vaadata olukorda maailmas, siis usun, et OSCE-d on vaja pigem rohkem kui vähem," ütles ta.
Eelmisel aastal OSCE aastakohtumist võõrustanud Poola ei lubanud Lavrovi riiki, millele Moskva reageeris vihaselt.
OSCE välisministrite istung kestab kaks päeva ja lisaks Eesti asemel Malta järgmiseks eesistujaks kinnitamisele, valitakse ka organisatsiooni juhtivametnikud.
Toimetaja: Karl Kivil, Mark Gerassimenko, Tarmo Maiberg
Allikas: Reuters/"Aktuaalne Kaamera"