"Kui Eestist oleks saanud OSCE eesistuja, oleks see nõudnud ligikaudu 20 täiendava diplomaadi lähetamist Viini Eesti alalisse esindusse OSCE juures. Eesti oli kuni viimase hetkeni valmis kiiresti mobiliseeruma ja vastavad plaanid olid tehtud. See oleks tähendanud radikaalseid ümberkorraldusi välisministeeriumi nii rahaliste- kui inimressursside jaotuses, seega võimalikku raha kokkuhoidmist eesistumise ärajäämine kaasa ei too," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu reedel ERR-ile.

"Välisministeeriumi eelarve eesistumise ärajäämisest ei muutu, kuna raha eraldamiseni ei jõutud," lisas ta.

Venemaa koos Valgevenega vetostas Eesti kinnitamise OSCE järgmiseks eesistujaks 2024. aastal. Eesti oli Euroopa Liidu ühiskandidaat. Praeguse eesistujamaa Põhja-Makedoonia algatusel leiti uueks eesistujaks Malta, mis ei ole NATO liige.

Välisminister Margus Tsahkna ütles reedel "Terevisioonis" Juhan Kilumetsale, et kui ka Eestil oleks õnnestunud kuidagi siiski eesistujaks saada, siis see poleks praeguses olukorras andnud Eestile midagi. Tsahkna viitas organisatsioonis kehtivale konsensusnõudele, mistõttu Venemaa on oma vetodega selle töö halvanud. "Oleksime seal istunud ja tohutu oma inimeste ressursi kinni pannud, aga saavutanud midagi ei oleks," tõdes välisminister.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik ütles neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+" usutluses Arp Müllerile, et Eesti võikski OSCE-sse vähem panustada.

"Ma arvan, et vähem panustada on võimalik. Lõpetada panustamine [täielikult] niikaua, kuni liitlaste hulgas ei ole konsensust, et see organisatsioon tuleb sellisel kujul likvideerida – no see ei ole tõenäoliselt otstarbekas. Eesti ja võib-olla ka Balti riigid kokku jääksid ikkagi liiga väikseks selles mängus, kui meie ütleks ainsana, me lahkume sealt. Aga panustada on kindlasti [võimalik] vähem, meil on ikkagi arvestatav esindus Viinis. See on kindlasti üks koht, kuhu on tegelikult võimalik vähem panustada," rääkis Kannik.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul ei ole Eesti esindus OSCE juures suur. "Suursaadik ja veel neli töötajat suudavad praegu katta erinevaid komiteesid ja töögruppe vajalikul määral. Eestil seisab aastal 2025 ees eesistumine OSCE prioriteetses töösuunas nimega Julgeolekukoostöö foorum (Forum for Security Cooperation e FSC). Eesistumise järjekord on selles töösuunas määratud tähestikulises järjekorras, seda ei hääletata," märkis Sarapuu.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmed on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud või oma iseseisvuse taastanud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeolekuküsimustega.