Venemaa vetostas Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisel Eesti saamise organisatsiooni eesistujaks ning selleks sai hoopis Malta.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asejuht ja välispoliitika programmi juht Kristi Raik märkis, et eriliselt suurt tähtsust eesistumiskohast ilma jäämisel ei ole, sest OSCE Eesti julgeolekut ei taga. "Nii et võib lausa küsida, kas üldse oli hea mõte OSCE eesistujaks kandideerida, kas see oli nii oluline Eesti jaoks," sõnas ta.

Samas näitas Raigi sõnul see olukord, et lääneriigid Eesti eest ei seisnud ja ei ole nii ühtsed, kui võis arvata.

"Aga kui Eesti juba selle otsuse tegi, et ta kandideeris ja siis Venemaa vastuseisu tõttu ei saanud valituks, siis see on kahtlemata halb signaal. Ja see, mis toimus eelmisel nädalal, ikkagi näitas, et lääne ühtsus Venemaa suunal ei ole nii tugev, nagu meie seda sooviksime ja ta jällegi tõukas Eestit ja Balti riike Euroopa kontekstis kuskile julgeolekupoliitika marginaali. Me nägime, et ega teised lääneriigid väga ei kippunud Eestit selles olukorras kaitsma, lepiti lihtsalt selle olukorraga, et Venemaa takistas Eesti valimise ja leiti teine lahendus," selgitas ta.

Venemaa režiimi välisministri Sergei Lavrovi osalemise tõttu boikottis Eesti OSCE kohtumist. Lavrov esines kohtumisel ka sõnavõtuga. Raigi hinnangul ei oleks Eesti oma osalemisega midagi erilist saavutanud.

"Kahju, et Lavrovile see võimalus anti. Osad meie lääne liitlased olid seal kohal, kõik muidugi ei olnud, aga paistab, et just suurtel lääneriikidel on ikkagi soov säilitada OSCE sellise raamistikuna, kuigi ta hetkel on selline tühi katkine kest. Aga ta on see organisatsioon, mis ikkagi pakub seda foorumit, kus Venemaaga võib kokku saada. See on arusaamatu, miks seda praegu niimoodi aktiivselt kasutatakse, aga mingil määral võib aru saada sellest, et ei taheta OSCE-l päris lasta laiali minna, vaid las ta olla olemas selleks juhuks, et võib-olla millalgi tekib selline olukord tulevikus, kus ta jällegi osutub mingil moel vajalikuks," selgitas Raik.

"Rahvusvahelisi organisatsioone üldse väga kergesti laiali ei saadeta. Kui nad juba on kord loodud, siis neil mingi funktsioon ikka on. Aga see, mis toimus eelmisel nädalal, loomulikult ei tulnud läänele kuidagi kasuks," lisas ta.

Seda, et lääs kaaluks Venemaaga suhtluse laiendamist, ei ole Raigi hinnangul praegu näha.

"Ma arvan, et selles mõttes ei muutunud midagi, et samamoodi ju lääneriigid mõistavad ikkagi hukka Venemaa agressiooni, seda ka Lavrovile otse öeldi OSCE formaadis. Ja mingit suuremat suhtluse laiendamist praegu küll pole näha, kuni Venemaa jätkab sõda Ukraina vastu, kuni Vladimir Putin on Venemaal võimul. Ma ei usu, et lääne poliitika põhimõtteliselt muutub," ütles Raik.