Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tegi sel nädalal avalikuks uue ühishuviprojektide nimekirja. Kui varem oli seal kirjas juba kuus Eestiga seotud projekti, siis nüüd lisandus veel kolm: Estlink 3, Eesti-Läti neljas ühendus Saaremaa kaudu ning Põhjamaade ja Balti riikide veisinikukoridor.

Nimekirja kuulumine tähendab, et neil suurprojektidel on lootust saada Euroopa Liidu raha ning samuti sujub asjaajamine kiiremini.

"Eelkõige ühendame neid liikmesriike, kes saavad suurema kasu, kui naabritel on näiteks väga palju taastuvenergiat oma portfellis. Tooksin eraldi välja Estlink 3 Eesti ja Soome vahel. See kindlasti mõjub ka meie piirkonna hinnale väga positiivselt, kui see ükskord valmis ehitatud saab," ütles Simson.

Kõike kolme projekti arendab Eestis Elering. Ettevõtte merevõrgu arendusjuhi Priit Heinla sõnul tuleb enne raha taotlemist ära hinnata projektide keskkonnamõju ja võimalik maksumus.

"Juhul kui need projektid saavad kehtestatud kohalikud planeeringud, juhul kui meil on kokkulepped olemas ja need on mõistlikud ka Eestile, siis sooviksime taotleda projektide jaoks raha. Maksimaalne rahastusprotsent on 75, kuid me otseselt ei arvesta selle 75 protsendiga, sest neid projekte, mis on rahastust saanud nii suures ulatuses, on Euroopas tegelikult kaks või kolm," rääkis Heinla.

Tema sõnul arvestab Elering sellega, et näiteks Estlinki puhul saab ettevõte tulu Eesti ja Soome turupiirkonna hinnaerinevustest ning ka Euroopa rahastuse olemasolul ei tohiks ehitus elektrihinda tavatarbija jaoks muuta.

"Mõlema projekti puhul me arvestame, et nad võiksid valmis saada aastal 2035. Ja see on seotud põhiliselt planeeringutegevustega. Kui me planeerime liini üle Saaremaa, siis loomulikult me soovime saarlaste arvamust selle kohta kuulda ja see protsess võtab omajagu aega. Ja teine põhjus on ka see, et nende ühenduste ehitamine võtab füüsiliselt kaua aega," selgitas Heinla.