Kliimakahjude- ja kaotuste fondi suuruseks hakkab olema esialgu 429 miljonit dollarit, millest 245 miljonit dollarit tuleb Euroopa Liidu riikidelt. Suurimateks panustajateks on Saksamaa ja Araabia Ühendemiraadid mõlemad 100 miljoni dollariga. Samuti annetavad Ühendkuningriik, USA ja Jaapan vastavalt 75 miljonit, 24,5 miljonit ja 10 miljonit dollarit.

Arenguriigid olid otsusega rahul, sest fondi vahendeid hakatakse eraldama just kõige vaesematele ja kliimamuutustest kõige haavatavamatele riikidele. Fondist hakatakse tegema väljamakseid näiteks ekstreemsete ilmastikuoludega kaasnevate kulude hüvitamiseks, aga ka pikaajaliste probleemidega tegelemiseks. Viimaste hulka kuuluvad näiteks maailmamere veetaseme tõus ja sulavad liustikud.

Siiski ei pruugi fondi esialgne mõju olla suur, sest arenguriikidele tekitatud kahju hinnatakse mõnede uuringute järgi suuremaks kui 400 miljardit dollarit aastas, vahendab Briti väljaanne The Guardian. Tulevikus hakkavad kahjud sõltuma kliimamuutuste ohjeldamise tulemuslikkusest.

Ka osad kliimaaktivistid kritiseerisid algatust, väites, et riigid pole avalikustanud, kui kauaks on fondi esialgne rahastus mõeldud ning millal sinna hakatakse tegema lisapanuseid.

Kliimakonverentsi võõrustavad Araabia Ühendemiraadid vaatlevad fondi käivitamist eduna, sest vahetult enne COP28 algust levisid meedias väited, et olulisest naftatootjast võõrustajariik soovis kasutada konverentsi nafta ja gaasilepingute sõlmimiseks. Riigi ametnikud on neid väiteid eitanud.

Ühendemiraatide riiklik naftaettevõte Adnoc teenis eelmisel aastal 802 miljonit dollarit kasumit, mis oli 33 protsendi võrra rohkem kui 2021. aastal. Sultan Al Jaber on nii Adnoci tegevjuht kui COP28 president.

Kokkuleppe kohaselt hakkab fondist vahendite eraldamisega tegelema esialgu Maailmapank. Kui kasusaajateks hakkavad olema arenguriigid, siis rahastajateks peaksid olema lisaks lääneriikidele Hiina ja naftat tootvad Pärsia lahe riigid.

Ametlikult kiidetakse kokkulepe heaks konverentsi lõpus, 12. detsembril. Kokku võtab COP28-st osa rohkem kui 160 valitsusjuhti või riigipead.