"Minu vaatest, isiklikust vaatest – olles ise ka nende läbirääkimiste osaline olnud – on tulemus isegi veidike parem, kui oli arvata, sest esimesed ettepanekud, mida seal arutati, olid veel vähem ambitsioonikamad. Esmakordselt on kliimaläbirääkimistel kõikide nende riikide vahel kirja pandud see, et fossiilsetest kütustest tuleb väljuda, nende osakaalu tuleb hakata vähendama juba sel kümnendil," rääkis Kasemets kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Lisaks seadsid konverentsil osalenud riigid tema sõnul väga ambitsioonikad eesmärgid ka taastuvenergia osas – kolmekordistada globaalselt taastuvenergia tootmismahtu aastaks 2030 ja samaks aja suurendada energiatõhusust kaks korda.  

"Nii et ma ütleks ikkagi, et kliimakonverentsiga tehti päris selge samm edasi. Kas meie oleks tahtnud rohkem? Kindlasti. Kas Euroopa Liit oleks tahtnud rohkem ja ambitsioonikamaid sõnastusi? Seda kindlasti ka. Aga me peame arvestama, et selle kokkuleppe juures olid kõik maailma riigid ja ainult niimoodi on ka lõppeesmärki võimalik saavutada," rõhutas kliimaministeeriumi kantsler.

Kasemets tõdes ka, et ehkki konverents toimus naftariigis ning paljud naftat eksportivad riigid ja isegi konverentsi juht püüdsid fossiilsete kütuste vähendamise eesmärke lõpptekstist välja jätta, seda ei juhtunud.

"On palju kritiseeritud, et kas Araabia Ühendemiraatides on üldse õige niisugust kliimakonverentsi pidada. Aga võib-olla just see, et konverents seal toimus, ka kokkuleppeni viis. Kokkulepped viiakse ellu siis, kui on kaasatud need, kes selle eest päriselt vastutavad," märkis kantsler. "Ma arvan, et Araabia Ühendemiraadid lõpuks ka tundsid vastutust, surve teiste riikide poolt oli päris tugev, et tuleb jõuda fossiilsetest kütustest väljumise tekstini."

Kasemets möönis, et Araabia Ühendemiraatidel oli kindlasti keeruline seista vastu naftariikide nagu  Saudi Araabia või Venemaa survele mitte sellises tekstis kokku leppida ja võib-olla ka seetõttu kestis kliimakonverents kauem kui esialgu oli planeeritud.

Kommenteerides Venemaa presidendi Vladimir Putini külaskäiku Araabia Ühendemiraatidesse ajal, kui seal toimus kliimakonverents, märkis Kasemets, et Putini visiit Abu Dhabisse siiski kokkuleppe teksti ei mõjutanud.

"See on ilmekas näide ka sellest, mis maailma poliitikas toimub. Venemaa proovib kasutada absoluutselt kõiki võimalusi globaalsete protsesside ree pealt maha ajamiseks, endale sobivate tulemuste saavutamiseks. Aga seekord vähemalt selle kokkuleppe teksti osas see Venemaal ei õnnestunud," ütles Kasemets.

Võrreldes Dubai kohtumist Pariisi kliimakonverentsil 2016. aastal saavutatud kokkuleppega, ütles Kasemets, et kui Pariisi kohtumine on verstapost ja kõige olulisem kliimaarutelus, siis ka Dubai ei olnud vähetähtis.

"Kui Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku üldised eesmärgid, siis on vahepeal rakendusküsimustega tegeletud, tõlgendatud, kuidas me neid eesmärke ellu viime," rääkis ta. "Seekord tehti esimene tõsine vahekokkuvõte, kuhu me oleme jõudnud – kõik näevad, et me ei ole piisavalt jõupingutusi teinud. Seetõttu tuli arutada, mida me nüüd peame konkreetselt tegema. Seetõttu kindlasti need läbirääkimised olid väga tulised, sarnaselt Pariisile, sest päriselt ju otsustati paljudele riikidele väga olulisi küsimusi," tõdes Kasemets.

Saates oli veel juttu Eesti paviljonist Dubai kliimakonverentsil ning Eleringi sel nädalal avaldatud Eesti varustuskindluse raportist.