Dubais keskenduvad riikide esindajad lubadustele, kuidas vähendada üleilmset soojenemist. 117 riiki lubasid kolmekordistada taastuvenergia tootmist aastaks 2030, lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele andsid käe ka näiteks USA, Araabia Ühendemiraadid, Brasiilia, Nigeeria, Austraalia, Jaapan, Kanada ja Tsiili. Aga see lubadus ei ole juriidiliselt kohustuslik.

"Tahaksin teha kolm konkreetset ettepanekut. Esiteks, taastuvenergiate laiendamine peab muutuma põhiliseks energiapoliitika prioriteediks üle kogu maa. Ja lepime kokku kahes siduvas eesmärgis. Esiteks, kolmekordistame
taastuvenergia tootmist. Ja teiseks, kahekordistame energiatõhusust. Mõlemad aastaks 2030," rääkis Saksamaa kantsler Olaf Scholz.

Reedel selgus, et lõppeval aastal on planeedil olnud läbi aastakümnete kõige soojem keskmine õhutemperatuur ning trend pigem jätkub.

"Olen 100 protsenti kindel, olles aastatega saagat jälginud, et jõuame madala süsiniku või süsinikuvaba majanduseni planeedil. Me jõuame. Aga ma ei ole kindel ja ilmselt ei saa keegi olla kindel selles, et me jõuame eesmärgini õigeks ajaks – nii nagu teadlased meile 2018. aasta raportis ütlesid, et otsustada tuleb kohe ja need ellu viia. See oli viis aastat tagasi," rääkis USA presidendi kliimasaadik John Kerry.

Kerry sõnul on USA plaan lõpetada metsade maharaiumine 2030. aastaks ning vähendada kiiresti metaani ja teiste saastavate gaaside õhkupaiskamine. USA asepresident Kamala Harris teatas kolme miljardi dollari suurusest panusest kliimafondi. Tegemist on riigi esimese panusega ligi kümne aasta jooksul. Samas vajab seegi lubadus veel kongressi heakskiitu.

"Kui kliimateema muutub nii poliitiliseks ja öeldakse välja pikaajalised, 30-aastased investeeringud, siis pool sellest ajast pole stiimulid paigaski ning kogu süsteem läheb katki. Meil on vaja pühendumist üleminekule, mitte nii, et mõnikord me hoolime ja siis jällegi mitte," kommenteeris filantroop Bill Gates.

Arutelud ei möödu ka küsimuseta, kas fossiilkütustel on tulevikus energiamajanduses mingi roll täita. 50 nafta- ja gaasiettevõtet, kelle käes on 40 protsenti maailma naftatoodangust, viivad aastaks 2030 metaaniemissioonid nulli ning aastaks 2050 kõik kasvuhoonegaasid. Metaan on süsihappegaasi järel mahult teine gaas, mis soojenemisse panustab. See lubadus arvestab vaid tootmist, kuid mitte fossiilkütuse põletamist ning kriitikute sõnul sellest ei piisa.