X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Peterkop: kui sulgeme mõned riigi teenused, on võimalik rohkem kokku hoida

Foto: Priit Mürk/ERR

Riigisekretär Taimar Peterkop ütles "Terevisioonis", et meenete tellimisest loobumine ministeeriumides toob sümboolse kokkuhoiu, suuremat kokkuhoidu on võimalik aga saavutada mõnda riigi teenust sulgedes. Jõulupreemiatest loobumist arutatud ei ole ja nende maksmine jääb tema sõnul iga ministeeriumi otsustada.

Eelmise nädala lõpp tõi uudised, et ministeeriumid ja allasutused on saanud sellise käsu, et kõikvõimalikud kingitused ja meened tuleb ära lõpetada. Mis kingitustest või meenetest täpsemalt jutt on?

Eks see kingituste valik on väga lai. Vast kõige enamlevinumad on sellised tassid, pastakad ja võtmehoidjad. Ja viimasel ajal on eriti trendikad olnud pusad.
Peamiselt räägime sellistest asjadest.

Ehk siis neid enam ministeeriumid ega allasutused tellida ei tohi, sealt tuleb raha kokku hoida. Kui suure kokkuhoiu see annab?

Seda tuleks vaadata kõigepealt laiemas kontekstis. Me oleme kokkuhoiust rääkinud viimased pool aastat või aasta. See tuleb sinna suurde konteksti panna,
et meil riigi pidamine sellisel kujul käib üle jõu. Peame investeerima julgeolekusse. Kokku hoitakse igalt poolt. See kingituste osa on väga marginaalne, mis puudutab rahalist kokkuhoidu. Aga on märgiline, et ka oma tegudega tuleb näidata, et hoitakse kokku.

Mis see kokkuhoiu summa siis tuleb?

Seda peab iga asutuse kaupa eraldi vaatama. Ma võin öelda riigikantselei näitel,
et meil on see kokkuhoid kuskil 20 000. Numbriliselt ta ei ole väga suur. Aga me otsustasime juba suvel kingituste tegemisest loobuda. Kuid üksinda on seda raske teha. Mõned asutused on veel, kes on varem otsustanud juba loobuda kingituste tegemisest. Aga mõistlikum on seda teha nii, et kõik koos otsustavad loobuda.

Lisaks nendele kingitustele, meenetele, mis tuleb ära jätta, siis kui suur järgmisel aastal on riigisektoris kokkuhoid? Kui palju tuleb ministeeriumidel ja allasutustel raha kokku hoida?

Kui riigi eelarvestrateegiat tehes kokku lepiti, siis suurusjärk oli 40 miljonit, 41 miljonit järgmiseks aastaks ja nelja aasta peale oli see suurusjärgus 350
miljonit. Aga see ei ole veel täpselt sisustatud. Järgmise aasta oma, jah, on. Aga kogu nelja aasta peale kokkuhoiu kohti tuleb veel leida.

Kui suvel rahandusminister andis kõigile ministritele justkui ülesande, et otsige oma haldusalas kokkuhoiu kohti, siis kõik tulid suvepuhkuselt tagasi ja väga palju nagu ei leitud neid kohti. Öeldi, et lihtsalt ei ole võimalik kokku hoida. Kuidas seda nüüd kommunikeeritakse? Kes ütleb, et raha tuleb kokku hoida ja kui palju?

See oli ikka poliitiline kokkulepe, kui praegust valitsust hakati tegema, et raha hoitakse kokku. Ja erinevad ministrid, ministeeriumid leidsid seal erinevas suuruses. Mõned olid eeskujulikumad, mõned ei leidnud väga palju võimalusi, kus kokku hoida. Aga sealt see 41 miljonit järgmiseks aastaks tuli. See ei tulnud rahandusministri korraldusega, see oli poliitiline kokkulepe kõikide ministrite vahel. Aga ega riigis ongi tegelikult raske suuri summasid kokku hoida. Siis tuleb päriselt mingid asjad ära jätta. Kingitused on selline väike näide, aga tegelikult tuleb ka mingid riigi teenused lihtsalt kinni panna, et me enam mingeid asju ei tee. Siis on võimalik hoida rohkem kokku.

Aeg-ajalt tuleb ka uudiseid eri ministeeriumide valdkondadest, kus kuulutatakse välja üks või teine hange, millele kulutatakse päris suuri summasid. Näiteks 800 000 eurot regionaal- ja põllumajandusministeeriumis rohe-eesmärkide mõõdiku loomiseks. Kas keegi vaadanud sinna sisse, et miks seda praegu tehakse või miks seda vaja on?

Jaa. Sinna on sisse vaadanud isegi riigikantselei, sest see raha tuleb avaliku sektori innovatsioonimeetmesse, see on euroraha, mis sinna läheb ja mida riigikantselei jagab, et avalikus sektoris innovatsiooni toetada. Sellist mõõdikut on vaja, kui sa oma tegevuse mõjusid tahad mõõta.

Kes seda kasutama peaks hakkama?

Seda peab täpselt vaatama, mis seal kirjas on, mina peast ei mäleta seda. Aga põllumajandussektori ettevõtted, põllumehed... Kui nad peavad rohepööret läbi viima, et nad saaksid aru, et nende tegevustel on ka mingi mõju. Selle jaoks tuleb tööriistad kätte anda inimestele, et ei sahmita mitte niisama, vaid suudetaks ka mõõta päriselt, mida tehakse. Kui sa suudad oma tegevuse mõjusid mõõta, siis sellise tööriista arendamine peaks olema igati mõistlik, sest see mõtestab meie tegevust.

Kas see 800 000 sellisel moel kulutatuna selles valdkonnas on kõige otstarbekamalt kulutatud just sellesama tööriista tegemiseks?

Ma ei ole siin ekspert. Eksperdid vaatasid selle läbi, pidasid seda mõistlikuks.
Ma saan ainult toetuda ekspertidele, teadmata neid detaile, kui keeruline see maailm on. Mina usaldan eksperte, kes on riigi poolt palgatud, et selliseid asju arendada.

Tegelikult on see ainult üks näide. Aga neid näiteid on ju veel, kus on hankeid, mille puhul tekib küsimus, et kas seda kõike peab praegu tegema, kui meil on selline rahapuudus. Kas mõnda asja ei saaks edasi lükata? Kes sellist asja riigis praegu vaatab?

Ma siin eristaks mitu teemat. Mis puudutab näiteks struktuurifondide kasutamist, siis seda tuleks, vastupidi, väga aktiivselt teha. Et seda euroraha tuleks Eesti majandusse, et Eesti ettevõtted, kes arendavad midagi selle raha eest, saaksid tööd ja see aitab meie majandust.

Et keegi saab raha tööriista väljatöötamiseks?

Täpselt. Kui sul on Eesti ettevõte, töötad välja selle tööriista Eesti ettevõtete jaoks, kes kasutavad seda, siis see toob ju Eesti majandusse raha juurde. Inimesed saavad tööd ja meie majandusel hakkab paremini minema, tuleme sellest madalseisust välja.

Et ametnikud saavad tööd, et töötada välja tööriist, mida keegi lõpuks kasutama hakkab, keegi õpetab kedagi kasutama seda? Või kuidas see käib?

Te ju ise ütlesite, et hange kuulutatakse välja. Hange tähendab seda, et mingi ettevõte tuleb ja teeb selle tööriista, mitte ametnikud ei tee tööriista. Hankel
osalevad ettevõtjad, kes teevad selle tööriista. Nii et kui me saame struktuurifondide raha läbi erinevate hangete majandusse suunata, siis see on ainult hea. Aga muidugi, sealjuures tuleb ka vaadata, et me lollusi ei tee ja et raha kulutataks mõttekalt. Seda tuleb alati kogu aeg vaadata.

Kuidas ikkagi on valitsuse poolt ministeeriumidele ja allasutustele edastatud sõnum, et raha tuleb kokku hoida?

Seda edastatakse kogu aeg, nii valitsuse kabineti otsustena, avalikult kui ministrid räägivad, ministrid viivad kaasa valitsuse arutelude otsused oma majadesse, edastavad seal nende ametkondlike kanaleid pidi. Nii et seda, et tuleb kokku hoida, tuleb igast torust, uksest ja aknast. Aga eks see suure laeva pööramine võtab teinekord natuke aega.

Peagi tulevad jõulud. Kas sel aastal ministeeriumides, allasutustes jõulupreemiaid makstakse?

Siin on meil detsentraliseeritud süsteem. Igaüks ise vaatab. Aga nagu igas asutuses, siis hea töö eest tuleb maksta ka tasu. Kui inimesed on teinud rohkem, kui on ette nähtud, siis loomulikult seda tuleb tasustada. Aga et mingi 13. palk oleks, siis sellist asja ma ei tea, et Eestis toimuks. Aga ma ei julge iga asutuse eest siin sõna võtta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: