X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

MKM tahab kuni neli korda suurendada võõrtööliste aastast kvooti

Foto: Siim Lõvi/ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tahab kuni neli korda suurendada kolmandatest riikidest saabuvate töötajate aastast kvooti, mis on praegu 0,1 protsenti rahvastikust. Ametiühingute keskliidu hinnangul vajab otsus põhjalikku analüüsi, et välistada odava tööjõu põhjustatud palgakasvu pidurdumine.

Eestis on paljud tööstused suurel määral välistööjõust sõltuvad. Nii ka Balti laevaremonditehas, kus umbes 20 protsenti kõigist töötajatest on välismaalased.

"Oskustöölised tulevad meil enamasti väljastpoolt Euroopa liitu. Euroopa Liidus on ka suur defitsiit selliste töökäte järele," ütles BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk.

"Meil on Leedu tütarfirmad, neid on üle 20 ja Leedus on meil umbes 2000 töötajat. Leedus ei ole kvoote kunagi olnud, neil on palju paindlikum tööjõupoliitika ja see annab tunda, Leedul läheb paremini," lisas ta.

Iga aasta alguses käib ettevõtetes nobedate näppude voor, kes jõuab kiiremini ära registreerida välismaalt saabuva tööjõu. Kvoot on väike, kõigest 0,1 protsenti rahvastikust ehk tänavu võetakse Eestisse pikaajalise tööloaga vastu 1300 inimest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särava sõnul võiks kvooti tõsta kuni neli korda

"Ettevõtjate hinnangul võiks kvooti tõsta vähemalt kolm või neli korda kõrgemaks, sellisel juhul me kataks tööjõuturu vajadusi paremini. MKM on analüüsinud, et võib-olla see number võiks olla 0,3 protsenti 0,1 asemel. Mis tähendab, et sellisel juhul me tooks aastas Eestisse 3800 inimest. Ja kui me arvestame, 13 000 inimest jääb tööturult puudu, siis ka see 3800 on tegelikult konservatiivne number," lausus Särav.

Leidub ka hulga erandeid, kellele kvoot ei kehti, näiteks teadlased, õppejõud, tehnoloogiasektor ja iduettevõtted. Ametiühingud leiavad, et kindlates valdkondades võib välistööjõu osakaalu suurendamine küll kõne alla tulla, kuid see vajab põhjalikku analüüsi.

"Oluline on meie oma töötajate jaoks see, et kui tuuakse inimesi sisse või kui rändearv suureneb, et siis nad ei konkureeriks palgaga. Ehk teisisõnu ei tekiks palga-dumpingut, et meie palgad tänu sellele langevad, et tuleb sisse välismaalt odav tööjõud," lausus ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.

Särav lisas, et kvoodi tõstmisel pole võimalik välistada, et välismaalt toodud tööjõud tuleb vaid odavatele töökohtadele.

"Mõnes mõttes me ei saagi seda tagada, aga siiamaani on olnud kvoot tükeldatud ehk me jagame ära, et mis töökohtadele võib inimesi tuua mis ulatuses. Kui järgmisel aastal see number on 1303, siis näiteks näeme ette, et võibolla 200 luba võiks minna veondusesse," lausus Särav.

Järgmiseks aastaks on kvoot kokku lepitud, see on endiselt 0,1 protsenti. Kvooti oleks võimalik suurendada 2025. aastast.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: