X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti ei toeta EL-i välistest riikidest pärit tööjõu kasutamise lihtsustamist

Foto: Aili Vahtla/ERR

Euroopa Liit tahab lihtsustada liiduvälistest riikidest pärit tööjõu kasutamist – ühtse loa ehk elamis- ja tööloa kord lubaks neil pärast kuuekuulist töötamist liikmesriigis jääda sinna edasi töötuna ja saada töötutoetust. Eesti direktiivi ei toeta, sest kardab sellega kaasneda võivaid sotsiaalkulutusi.

Eelmise aasta lõpus lepiti kokku Euroopa rändepaktis, mille eesmärk on saada sisseränne kontrolli alla. Kuid teisest küljest vajab Euroopa Liit tööjõudu. Selleks töötati välja ühtse loa direktiiv, millega tööandja saab taotleda euroliitu toodavale töötajale nii töö- kui ka elamisloa.

"Need igal üksikjuhtumil vaadatakse üle. Miinimum, millest me räägime, on kuueks kuuks. /.../ See sõltub, kuidas on olukord igas liikmesriigis, seda saavad liikmesriigid eraldi otsustada. See sõltub ka sellest, mis on tööandjate soov. Aga esialgu muidugi ei anta tähtajatuid lube, esimene on alati tähtajaline," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Kui kuue kuu möödudes või sellest pikema lepingu lõppedes välismaine töötaja kaotab sissetuleku, saaks ta ennast Eestis töötuna arvele võtta.

"Kui nad töötuks jäävad, on neil õigus kuni kolmekuulisele töötu abirahale, mis tuleb ju muidugi arvestades sellest, millist palka need inimesed saavad. /.../ Ja nad saavad tõesti selle toetuse riigilt, millesse nad ise on panustanud," ütles Loonela.

Euroopa liikmesriikidest jäi selles direktiivi osas erapooletuks neli riiki, nende hulgas Eesti. Sest Eesti seaduste järgi saab inimene töötutoetust siis, kui ta on töötanud Eestis kuus kuud, aga seda ühe aasta jooksul. Samuti ei saa Eestisse jääda, kui tööluba lõpeb.

"Välismaalasel on võimalus vahetada tööandjat liiga kiiresti, see tähendab pärast kuut kuud töötamist Eestis, mistõttu ta ei kvalifitseeru töötukassa toetustele ja seetõttu võib välismaalane sattuda abivajavasse olukorda. /.../ See iseenesest võib-olla ei ole halb, anda välismaalastele võimalus vahetada tööandjaid, liikuda erinevate töökohtade vahel, kuid meie oleks soovinud näha natuke pikemat esimese tööandja juures töötamist," selgitas siseministeeriumi rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai.

Ta lisas, et kui töötuga on kaasas ka terve pere, võib see jääda omavalitsuse üleval pidada.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et Eesisse saab tuua inimesi vaid valdkondadesse, kus meil on tööjõupuudus. Töötuid meile vaja pole.

"Kui suureks siis meie töötute hulk võib kasvada? Sellepärast ei ole mõeldav, et meile tulevad välismaalased, kes jäävadki töötuks ja jäävad siis pikemaks ajaks Eestisse. Pigem me leiame seda, et kui inimene on meie tööturule tulnud, siis ta töötaks ja panustaks," kommenteeris Vask.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: