Linn ehitas Nexpo tarbeks kuueks päevaks kolme miljoni euro eest ajutise paviljoni. See koosnes naftast toodetud PVC-st, seda köeti biodiisliga ning sündmuse toimumisest andis märku 100 000 euro eest taevast kõditav roheline laserkiir.

Nüüdseks on teada, et sündmust külastas vaid 4000 inimest ehk kulu ühe külastaja kohta oli 750 eurot. Ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistab, et on tulemuse suhtes kriitiline.

"Vaatamata sellele, et esialgne prognoos oli 2000 ja tuli kokku 4000, minu arvates tegelikult külastajaid pidi olema rohkem," ütles Kõlvart. "Tegelikult ma arvan, et võiks olla kaks korda rohkem külastajaid. Inimesi oli vaja aktiivsemalt kutsuda."

Eelarve paisutas suureks ühekordse köetava paviljoni rajamine novembrijahedusse. Linnapea põhjendab seda mitme ürituse toimumisega samaaegselt ning sooviga neid sündmusi lähestikku hoida. Samas möönab ta, et kulusid saanuks kokku hoida.

"Kõik kulud, mis olid tehtud, olid tehtud riigihangete alusel," sõnas linnapea. "Aga samas tuleb tunnistada, et hinnad, mida me saime, olid päris kõrged. Minu arvates oli võimalik mõned kulud optimeerida," ütles ta.

Küsimusele, kas laserkiire peale kulunud 100 000 eurot oli üks kuludest, mille oleks võinud ära jätta, vastas Kõlvart, et isiklikult ta seda ei kooskõlastaks.

Sellegipoolest ei välista linnapea NEXPO korraldamist ka järgmistel aastatel. Samas ei pruugita seda edaspidi tingimata ajutises paviljonis korraldada.

Tallinna opositsioon on kriitiline kogu rohepealinna aasta suhtes, mille eelarveks kujunes üle 10 miljoni euro, kuid mis kulus peamiselt seminaride korraldamisele ja taskuparkidele.

"Ma arvan, et rohepealinn ei saa olla üheaastane projekt, sel peab olema jätkuv eesmärk," sõnas Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Tõnis Mölder. "Kui me toome siin paralleele eelnevatelt Euroopa rohepealinnadelt, siis on tehtud suuri investeeringuid kas ühistransporti, muutmaks seda keskkonnasäästlikumaks, rohemajandusse, prügimajandusse, selle n-ö ökonoomsemaks töötlemiseks, aga ka näiteks elektriautode laadimispunktide rajamisse."

Kõlvart kriitikaga ei nõustu. Ka taskuparkide projektiga plaanib ta jätkata. "Kõige suurem projekt, mida me sel aastal algatasime, oli alternatiivenergiaallikate loomine ehk siis vee, reovee ja merevee pumbad, reovee ja merevee-energia. Eesmärgiks on, et 2027. aastast saaks need pumbad ka käivitada," ütles ta.