Erdogan väitis, et ta täitis enda kohuse, kui ta suunas Rootsi NATO liikmeks vastuvõtmise lepingu Türgi parlamendile ratifitseerimiseks. Samas lisas ta, et USA peaks samal ajal heaks kiitma Türgile hävituslennukite andmise.

"Ma täitsin oma kohuse, nüüd ma ootan midagi teilt ka. Te peaksite lahendama selle probleemi samal ajal oma Kongressis," vahendas Türgi kohalik meedia presidendi sõnu.

Türgi ja Ungari on ainsad NATO liikmesriigid, mis pole veel Rootsi NATO-sse astumist heaks kiitnud. Türgi parlamendi väliskomisjon pidi lepingut parlamendi täiskogule saatma juba novembris, kuid lükkas ootamatult teadmata ajaks hääletuse edasi. Komisjoni juhtide sõnul on vaja rohkem aega analüüsiks ja aruteludeks.

Kuigi Rootsi välisminister ütles eelmisel nädalal, et tema Türgi kolleeg lubas talle lepingu ratifitseerimist juba lähinädalatel, pole seni edasiminekuid toimunud.

Nii väliskomisjon kui Türgi parlament tervikuna on Erdoganile lojaalsete saadikute kontrolli all. Türgi opositsiooni esindajast väliskomisjoni liige Bilal Bilici ütles Financial Timesile, et Türgi ja USA vahel valitseb sügav umbusaldus, mistõttu oleks raske probleemile lahenduse leida enne 2024. aasta märtsis toimuvaid Türgi kohalikke valimisi.

USA president Joe Biden on seni toetanud Türgile F-16 hävituslennukite andmist, kuid USA Kongressi senati väliskomisjoni liikmed ei soovi veel lennukite müüki heaks kiita.

Septembris ütles demokraadist senati väliskomisjoni juht Ben Cardin, et Türgi võimude viivitamine Rootsi NATO-sse astumise heakskiitmisega on ainult üks mitmest takistustest lennuki müümiseks.

Türgi ja USA suhted halvenesid pärast äärmusrühmituse Hamas terrorirünnakut Iisraelile 7. oktoobril. Erdogan nimetas Hamasi liikmeid "vabadusvõitlejateks" ning USA ametnikud kahtlustavad, et Türgi võimud on andnud Hamasile ligipääsu rahvusvahelistele finantsturgudele.